Haridusministeerium plaanib põhikooli lõpueksamid kaotada. Juba tulevast kevadest otsustab iga kool ise selle üle, kas põhiharidus on omandatud ja õppekava läbitud või mitte. Läänemaa koolijuhtidele tuli otsus üllatusena. Eksamite kaotamisest on küll riivamisi juttu olnud, kuid tõsiselt pole seda arutatud.
Haridusministeeriumi hinnangul on põhikooli lõpueksamid tarbetud, sest dubleerivad gümnaasiumi sisseastumiseksameid. Gümnaasiumikatsed on lõpueksamite ajaks juba läbi. Seega on lõpueksamid kaotanud mõtte, peale selle on need ministeeriumi hinnangul õpilastele koormavad ja tekitavad ülemäärast stressi. Lõpueksamite kaotamine võimaldab koolis keskenduda õpilaste igakülgsele arendamisele, selle asemel, et neid eksamiteks ette valmistada.
Ühest küljest kõlab see väga kenasti. Särasilmsed õpetajad õpetavad ja õpilased õpivad ilma igasuguse stressi ja pingeta, neid hinnatakse kujundavalt, viie saab nii see, kes on tõepoolest viieline kui ka see, kes on kolmeline, aga on sel päeval eriti tublisti püüdnud, sest tähtis on areng, mitte mõõdetav tulemus. Kõik on õnnelikud.
Tegelikult on see ilus ainult teoorias nagu hariduslike erivajadustega laste integreerimine tavakooli. Päris maailmas see lihtsalt ei hakka tööle. Inimene on oma loomult laisk. Pole sundi – ei tee. Aga eksamiks õppimine, mida kiputakse tooma negatiivse näitena, on ehk ikkagi parem kui üldse mitte õppimine. Jah, kindlasti on lapsi, kes õpivad ka ilma sunnita, aga neil pole ka eksamite vastu midagi.
Muidugi – koolidel on võimalik lõpetajate teadmisi ise mõõta. Paraku on koolid (ja õpetajad) väga erinevad. Ühe kooli (või õpetaja) viis võib olla teise kooli (või õpetaja) kolm. Seega on riiklikud lõpueksamid ainuke objektiivne mõõt ja kindlasti pole see liiga range. Seda mõõtu ei tohiks õpilastelt ära võtta.
Tüüpiline näide kunstlikult ministeeriumi ametnike tekitatud probleemist, mida siis usinasti lahendama hakatakse. Riigi ministeerimid ja ametid lausa karjuvad riigireformi järele. Paras on pooled ametnikud koondada ja järgi jäänud ametnikud tööle panna. Kas oleme e-riik või ei ole, milleks arvutid ja programmid kui ametnike arv ei vähene, ametnike arv pigem suureneb pseudo probleeme tekitades ja neid usinasti lahendades. Ametnikud on nii ebausaldusväärsed, et on ministeeriumites on ametnike töö kontrollimiseks sise- ja järelkontrollid, audiitorid, nõunikud, eksperdid. Tööle tuleb võtta riigile lojaalsed ametnikud, mitte ühe ametniku koha on mitu järelvaatajat. Või võtame järgmise näite ERR või KAPO-le uus maja, mis maksavad sadu miljoneid… Loe rohkem »