Enam kui poole hektari suurune Viigi kooli krunt Haapsalu vanalinnas on ärimeestele ihaldusväärne, sest sinna saaks ehitada puhkajaile nii elu- kui ka äriruume. Eduard Laur
Enam kui poole hektari suurune Viigi kooli krunt Haapsalu vanalinnas on ärimeestele ihaldusväärne, sest sinna saaks ehitada puhkajaile nii elu- kui ka äriruume. Eduard Laur
Haridusministeerium tahab ehitada Haapsalu Viigi koolile uue maja ja anda kooli kohaliku omavalitsuse pidada.
Viimased kaks nädalat on haridusministeeerium ja Haapsalu linnavalitsus pidanud Viigi kooli saatuse üle läbirääkimisi. „Ministeerium pöördus meie poole: kas oleks linnal pakkuda krunti, kuhu saaks uue koolihoone ehitada,” ütles Haapsalu aselinnapea Liina Põld.
Artikli lugemiseks tellige päevapilet, digipakett või logige sisse!
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega.Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
12 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
haapsalu linn Haapsalu linnas
5 aastat tagasi
niipea kui vlaimised lõppenud olid ,algas lollidemaal kibe askeldamine…
Kastani gümnaasium
5 aastat tagasi
Asi pole vast uutes koolimajades, vaid iroonilisel kombel tekib küsimus, et kas neid lapsi siis sünnib nii massiliselt juurde või mida need uued koolimajad siis sisaldama hakkavad, et vanad ei kõlba.Muidu jõuamegi olukorda, kus linn hakkab sarnanema Hollywoodi filmide vanadele vesternidele, kus linnapea oma semudega otsustab ja mingi korruptsioonilaadne tegevus on ühel hetkel juba nii läbinähtav, et keegi ei imesta.Ok,koolimajad koolimajadeks, aga kui on õpetajate puudus, siis miks ei tõsteta õpetajate palku, vaid rajatakse uusi koolimajasid jne.Pigem oleks huvitav küsimus, et kui see Nikolai kool ära likvideeriti, siis kuhu “päästeti” need kooli arhiivid ja kogu selline kraam.Või läksid lendude nimekirjad… Loe rohkem »
Sellepärast ei sobi füüsiline ja vaime puued ühtekooli. Parivere kool läks kinni,kus käisid vaimsel puudega. Sellep võiks viigi kool eraldi maja ehit,kus ainult nendele jne. Linna lastele võiks teine kool olla jne. Praegu on füüsilised ja vaimselt koos jne.
Enriko
5 aastat tagasi
Mõnedes riikides elavad rahvad, kelle traditsioonis on koolid (vm. asutused) sama koha peal sadu või koguni tuhat aastat. Ja rahvale see meeldib. Sest inimese elueast kauem kestvad institutsioonid ja ehitised pakuvad mingitki pidet siin hapras maailmas. Aga eestlane tajub oma kodumaad tuima apaatiaga. Täna on meil kool (ülikool) siin, homme seal, täna on ta nimi niisugune, homme naasugune. Ehk nagu osatab Margus Lepa (üha enam liivlasteks muutuvate) eestlaste mentaliteeti: “Miiida mina, väike inimene, sinna parata saaaan!”. Olen seda meelt, et konkreetne keskkond+traditsioon mõjutab sügavamaid hingekeeli. Said need lapsed Tagalahe kaldal haritud minevikus, saaksid ka tulevikus. Mis järgmisena kärsitutele uutjatele ette… Loe rohkem »
niipea kui vlaimised lõppenud olid ,algas lollidemaal kibe askeldamine…
Asi pole vast uutes koolimajades, vaid iroonilisel kombel tekib küsimus, et kas neid lapsi siis sünnib nii massiliselt juurde või mida need uued koolimajad siis sisaldama hakkavad, et vanad ei kõlba.Muidu jõuamegi olukorda, kus linn hakkab sarnanema Hollywoodi filmide vanadele vesternidele, kus linnapea oma semudega otsustab ja mingi korruptsioonilaadne tegevus on ühel hetkel juba nii läbinähtav, et keegi ei imesta.Ok,koolimajad koolimajadeks, aga kui on õpetajate puudus, siis miks ei tõsteta õpetajate palku, vaid rajatakse uusi koolimajasid jne.Pigem oleks huvitav küsimus, et kui see Nikolai kool ära likvideeriti, siis kuhu “päästeti” need kooli arhiivid ja kogu selline kraam.Või läksid lendude nimekirjad… Loe rohkem »
Kahjuks sellist kooli vajavaid lapsi sünnib ikka rohkem ja rohkem. Nii kahju ja kurb. Aga see on tõsi.
Sellepärast ei sobi füüsiline ja vaime puued ühtekooli. Parivere kool läks kinni,kus käisid vaimsel puudega. Sellep võiks viigi kool eraldi maja ehit,kus ainult nendele jne. Linna lastele võiks teine kool olla jne. Praegu on füüsilised ja vaimselt koos jne.
Mõnedes riikides elavad rahvad, kelle traditsioonis on koolid (vm. asutused) sama koha peal sadu või koguni tuhat aastat. Ja rahvale see meeldib. Sest inimese elueast kauem kestvad institutsioonid ja ehitised pakuvad mingitki pidet siin hapras maailmas. Aga eestlane tajub oma kodumaad tuima apaatiaga. Täna on meil kool (ülikool) siin, homme seal, täna on ta nimi niisugune, homme naasugune. Ehk nagu osatab Margus Lepa (üha enam liivlasteks muutuvate) eestlaste mentaliteeti: “Miiida mina, väike inimene, sinna parata saaaan!”. Olen seda meelt, et konkreetne keskkond+traditsioon mõjutab sügavamaid hingekeeli. Said need lapsed Tagalahe kaldal haritud minevikus, saaksid ka tulevikus. Mis järgmisena kärsitutele uutjatele ette… Loe rohkem »
Täpselt! Raha ju antakse ja mitte vähe! Ahnus on selle asja nimi!
kui vanade, hädapärast nõukaajal kohandatud elamise/olemise asemele saadakse uued ja kaasaegsed tingimused. Vanalinn on ikka suhtkoht kitsas koht.
Sa oled ise üks kitsas koht!
Haapsalased…
Männid ka, aga kui tavainimesi kutsutakse üles mitte murugi niitma, siis Kastani metsa alt niidetakse aastaid juba isegi kõik mustikad maha…
Ei no nüüd võetakse kastani männid kõik maha.
Saategi neist kraaksuvatest varestest lahti.