Euroopa Ajakirjanike Föderatsioon (EFJ) võttis reedel ühehäälselt vastu avalduse, milles väljendas sügavat muret Eestis pressivabaduse ja sõltumatu, kriitilise ajakirjanduse ning ajakirjanike vastu suunatud surve kasvu pärast.
Tallinnas toimunud EFJ-i üldkogul pöörati erilist tähelepanu Eesti ajakirjanduse hetkeseisule ja arengule. Üldkogu Eesti-poolne korraldaja oli Eesti Ajakirjanike Liit (EAL), mis tähistab sel aastal oma sajandat sünnipäeva, olles sellega Euroopa vanimate ajakirjanike ühenduste seas.
“EFJ-i üldkogu tulek Tallinna oli mõeldud Eesti ajakirjanikele ja EAL-i püüdlustele toetusavaldusena, mis viimase aja sündmuste ja pressivabadusega seotud avalduste valguses muutus veelgi tähtsamaks,” ütles EAL-i esimees Helle Tiikmaa.
“Meil oli võimalik ligi sajale Euroopa ajakirjanike organisatsioonide esindajale pakkuda otseallikast mitmekülgset teavet Eesti ajakirjandusväljast ja meie pressivabaduse hetkeseisust,” lisas ta.
Üldkogu ees kõnega esinenud president Kersti Kaljulaidi sõnul näitas Ajakirjanikkude Ühingu asutamine 1919. aastal, napilt aasta pärast Eesti riigi loomist, et vaba sõna ja vaba riik käisid algusest peale kokku ja on olnud ning on peaaegu sünonüümid. Kaljulaid ütles, et meediavabadus Eestis vähenenud ei ole, kuid see pole enesestmõistetav, vaid nõuab tähelepanu.
EFJ-i presidendi Mogens Blicher Bjerregårdi küsimusele, kuidas pressivabadust säilitada ja mida Eesti selleks teha saaks, vastas riigipea: “Me oleme Eestis, aga kindlasti ka Lätis ja Leedus sellises olukorras, kus paljud veel mäletavad, mida tähendab, kui meedia ei ole vaba. Praegu, hetkeolukorras on see väga oluline teadmine otsesest kogemusest.”
Kaljulaidi hinnangul pole poliitikuil ja majandusjuhtidel pressivabaduse toeks teha muud, kui ajakirjanikega suhelda, ausalt küsimustele vastata ja jätta kvaliteedi ning taseme tagamine meediajuhtide mureks.
“Kui ei ole meediavabadust, siis on see sama asi, kui ei oleks üldse vabadust. Pole võimalik öelda, et ühiskond on demokraatlik ja vaba, kuid meil on vaid mõned piirangud meediale,” ütles Kaljulaid.
EFJ-i üldkogu kutsub Eesti ajakirjanikke ja meediat üles jätkama oma tööd ja ühiskonna kriitikat kui demokraatliku normaalsuse eeskuju, seisma vastu igasugusele survele, mis võib viia autoritaarse, populistliku ja sallimatu meediasisuni ning politiseeritud rahvusringhäälinguni.
Eesti riigikogule ja valitsusele meenutab EFJ enda avalduses, et ajakirjandusvabadust tuleb hoida aus ja arvestada, et ajakirjandus kuulub kultuuriväljale ja ajakirjanikke tuleb kohelda ning toetada võrdselt teiste loomeisikutega. Ajakirjanike töövõimalusi tuleb takistamise asemel parandada, sealhulgas luues stipendiumite ja vabakutseliste ajakirjanike toetussüsteem, et investeerida paremasse ajakirjandusse.
EFJ on Euroopa suurim ajakirjanikke ühendav organisatsioon, millesse kuulub 45 riigist 72 ajakirjanike liitu ja assotsiatsiooni, kokku enam kui 320 000 ajakirjanikku.
Üks lääne elu tegelinski istus kihutamise pärast öö arestimajas ja nuttis öö läbi nagu titt. Kõvad tegijad küll. Täiega margine.
mina aga olen väga pahane pressi peale, et niipalju on rünnatud praegust valitsust. Arvan, et ajakirjandus peaks olema erapooletu, kuid see kevad on tugevalt tunda kallutatust. Ei tahagi enam delfit ega ajalehti lugeda, sest kõik pallid on ühte väravasse – ära on tüüdanud.
Rääkida mingist tõest,mingist vabadusest jne. on ainult hämamine millega pööblit kontrolli all hoida.
Täielik tõde ja vabadus inimese jäoks tuleb ainult ja üheselt pärast surma ! Eluajal toimub ainult sooja õhu võngutamine mida parasjägu võimul olevad juhtoinad vastavalt omakasu eesmärkidel endale kasulikult tõlgendavad.
Täna Isamaa kongressil
Seeder:Küsin veidi irooniliselt – mis on erinevust, kui ühesuguse kõne peavad Ahto
Lobjakas ja Mart Helme? … Lobjakas realiseerib sõnavabadust, aga Helme peab
vihakõnet, kusjuures mõlemal juhul on ajakirjandusvabadus ohus – siis, kui
Lobjakal ei lubata kõnelemist või Helmel lubatakse kõneleda.
Rumal on arvata, et kõik vabadused on absoluutsed ja see kehtib ka pressivabaduse kohta. Kui tahad muuta maailma siis alusta iseendast ehk ainult teiste süüdistamise asemel peaksid meedia ja ajakirjanikud peeglisse vaatama. Vaba ja kvaliteetne ajakirjandus toetub teatud põhimõtetele ja neid ei tuleks üldse meediale meelde tuletada vaid peaksid ise seda kontrollima. Kahjuks on reaalsus see, et meedia käitub ise risti vastupidiselt oma aluspõhimõtetele. Küsimus on pigem ajakirjanike enda kvaliteedis, sest hetkel on Eesti meediamaastikul suur puudus väga headest ajakirjanikest. Pigem keskmine hall mass ja äärmused. Vabandan nende väga heade ajakirjanike ees kes veel olemas on, aga suurem mass ei… Loe rohkem »
Küll mõni on tark õpetama, kuidas peaks saaks, tuleks, võiks, tohiks. Vabariiklikul meedial ja maakonna meedial on erinevad võimalused,suunad ja ootused. Ei ole Lääne Elule midagi ette heita, esimesel lehel on suunda näitavaid ja arvamusi avaldavaid tegelasi igast valikust. Igas lehes on huvitavaid artikleid, igaüks leiab midagi olulist. Teie ülalnimetet kommentaar on tulnud valele aadressile, küll aga sobiks see lugemiseks kaabudega poistele, kellele need soovitused tõesti ära kuluks.
Kaabusid kannavad paljud, ka need kes ei osale poliitikas! Ei ole eesmärk kedagi õpetada ega ka absoluutset tõde omada:) Kui LE on kvaliteetse ajakirjanduse lipulaev siis ma olen vist kvaliteedist meedias valesti aru saanud:) Äkki suudate mulle välja tuua mõni hea artikkel või arvamus või muu tekst, mis on erakordne. Kommunaalteated või refereerimised ei ole ju peamised, ikka sisulised asjad.
vabadus on täiega ohus juba. Näiteks facebookis oma arvamust avaldad võid saada 30 päevase blokeeringu karistuseks. Öeldakse selge sõnaga, et sina oma arvamust avaldada ei tohi! Kui veel nii teed, kustutame konto üldse ära. Muu ajakirjandusega täpselt sama lugu, arvamusavaldusi avaldatakse valikuliselt, keegi otsustab mida avaldada ja mida mitte. EKRE ehk püüabki sellist ebaõiglust lõpetada ja vaba ajakirjandus Eestis luua, kas see ka õnnestub ei tea, vastuseis on ikka väga suur.
Vastupidi ju, Eesti ajakirjandusvabadus sattus ohtu seoses EKRE võimule tulekuga. Enne taolisi probleeme ei olnud.
Huvitav oleks teada, et kuidas see siis ohtu sattus? Põhjendamatu väite esitamise peale võiks ju küsida, et kas antud kommentaari tegija on loll või ongi loll?:)
Kui pädevad argumendid lõpevad, siis minnakse isiklikuks ning laskutakse solvangute tasemele?
Funktsionaalse lugemisoskuse puudus ja iroonia mõistmine ei ole naljaasjad. Ma vihjasin, et ise viskate põhjendamata väite õhku ja kui keegi tõstab tähelepanu sellele siis on süüdi sõnumitooja, aga mitte see kes mustab niisama! Õppigem lugema!
Aga miks sa töötu oled?Oled ajakirjanik?