Harju maakohtus algas teisipäeval kohtuprotsess Tallinna Sadama eksjuhtide Allan Kiili ja Ain Kaljuranna ning nende kaassüüdistatavate üle.
Menetlusosaliste suure hulga tõttu venis kohtuprotsessi algus 20 minutit. Riigiprokurör Laura Feldmanis esitas taotluse anda Poola kodanikust süüdistatava, Poola laevatehase Remotowa endise kommertsjuhi Jan Paszkowski menetlus üle Poolale.
Ka Poolas on käivitatud menetlus uurimaks, kas Paskowzski andis 2014. ja 2015. aastal Tallinna Sadama juhile Allan Kiilile altkäemaksu, selle eest, et TS Laevad ostaks laevatehaselt kaks parvlaeva.
Riigiprokuratuuri abiprokuröri Aare Pere sõnul ei luba kriminaalmenetluse seadustik samas asjas paralleelse menetluse läbiviimist ning kuna Paszkowskit ei seo Eestiga peale ühe altkäemaksuepisoodi midagi, siis tulekski tema menetlus Poolale üle anda.
Ligi kolm aastat kestnud kriminaaluurimise käigus kaitsepolitsei kogutud tõenditele tuginedes süüdistab riigiprokuratuur Tallinna Sadama eksjuhte Allan Kiili ja Ain Kaljuranda aastatel 2005-2015 suures ulatuses altkäemaksu võtmises ja rahapesus.
Süüdistus altkäemaksu võtmises on esitatud ka Tallinna Sadama hooldusosakonna endisele juhatajale Martin Paidele, lisaks süüdistatakse seitset füüsilist ja kaht juriidilist isikut altkäemaksu andmises ja sellele kaasaaitamises.
Lisaks eelmistele on kohtu all Eno Saar, Tõnis Pohla, Üllar Raad, Sven Honga, Toivo Promm, Valdo Õunap ja Jan Paszkowski ning HTG Invest AS ja Keskkonnahoolduse OÜ.
Süüdistuse järgi nõustusid Kiil ja Kaljurand võtma altkäemaksu mitmelt ettevõtetelt selle eest, et nende lepingulised suhted AS-iga Tallinna Sadam sujuksid võimalikult soodsalt.
Kiil ja Kaljurand nõustusid nii ühiselt kui ka eraldi tegutsedes võtma altkäemaksu peaaegu nelja miljoni euro ulatuses, märkis süüdistus.
Süüdistuse kohasel moodustas altkäemaksust suurima osa, ligikaudu kolm miljonit eurot, Kiilile Türgi ja Poola laevatehaste esindajate poolt lubatud altkäemaks selle eest, et nad saaksid AS-i Tallinna Sadam tütarettevõtte TS Laevadega sõlmida praamide müügilepingud.
Süüdistuse järgi oli Martin Paide nõus võtma altkäemaksu üle 40 000 euro, Ain Kaljurand ligi 400 000 eurot ning Allan Kiil üle kolme ja poole miljoni euro.
Süüdistuse väitel jõudis Paide ja Kaljurannani altkäemaks kogu neile lubatud ulatuses, Kiilini jõudis lubatud altkäemaksust ligi kaks miljonit eurot ning ülejäänu jäi tema poolt kätte saamata, kuna ta peeti kuriteos kahtlustatavana kinni.
Kiil ja Kaljurand vahistati 2015. aasta 26. augustil, kui prokuratuur oli esitanud mõlemale kahtlustuse suures ulatuses altkäemaksu võtmises. Mõlemad mehed vabastati vahi alt 2016. aasta alguses.
Kriminaalasja uuris kaitsepolitsei ja uurimist juhtis riigiprokuratuur.
