Läinud nädalal kirjutas Lääne Elu Lääneranna valla plaanist vähendada koolijuhtide ametikohti põhimõttel, et mida pisem kool, seda vähem tööd. Varem täiskohaga töötanud väikekoolide direktorid hakkaks Lääneranna vallavalitsuse plaani järgi edaspidi ametis olema poole või vähem kui poole kohaga ja saaks vähem palka, kuigi teeks sama palju tööd. Täna kirjutab Lääne Elu Lääne-Nigula vallavalitsuse plaanist luua koolides rohkem liitklasse, mis sisuliselt tähendaks sama – õpetaja annab mitmele klassile korraga tundi, aga palka saab ühe eest.
Mõlema plaani eesmärk on kokkuhoid. Ühest küljest seob valdu lubadus, et neli aastat ühtegi kooli kinni ei panda. Teisest küljest on koolid väikesed ja neid on kallis pidada, sest riik arvestab raha laste, mitte koolide pealt ja väikekoolid on kahjumis – riigi antud rahast ei tule välja ning vallal tuleb õpetajate palkadeks juurde maksta. Selline mudel muudab väikekoolide pidamise kalliks, nii et kohalikel omavalitsustel on kolm võimalust: koole sulgeda, üritada nii palju kui võimalik kokku hoida või peale maksta.
Kokkuhoiupoliitika tundub esmapilgul etem kui sulgemine. Teisest küljest, kui järele mõelda – milleni see viib? Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus kinnitas, et Lääneranna teed nemad ei lähe. Kool on kool ja juht on täiskohaga juht ka siis, kui kool on väike, sest väikekoolis peab direktor sageli ära tegema ka õppealajuhataja, sekretäri ja huvijuhi töö. Pealegi ei saa hakata heast peast inimeste palka vähendama, sest need lähevad lõpuks minema. Kuid liitklasside tegemine on sisuliselt sama – poole rohkem tööd, poole vähem palka. Rohkem (liitklassi) tunde, isegi kui õpetaja jõuaks, pole kuskilt võtta, sest kool on väike. Seega ei saa niisugust kokkuhoiupoliitikat heaks kiita. See ei ole midagi muud kui sulgemine, mis võtab lihtsalt natuke kauem aega.
