Järgmisest esmaspäevast, 1. aprillist peab Eestis vastavat Euroopa Liidu direktiivile oma biokütuse osakaal bensiinis 10 protsenti ja diiselkütuses 7 protsenti. Euroopa autondus on alternatiivkütuste laiema kasutuse tagajärjel muutumises, nenditakse Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu (AMTEL) uudiskirjas.
2018. aastal jätkus Euroopa Liidus tempokas kasv alternatiivkütusega uute sõiduautode turul ja valdavalt vedasid seda tõusu hübriidautod. Samuti kasvas 2018. aastal alternatiivkütusega autode osakaal kogu Euroopa Liidus müüdud uutest sõiduautodest.
Kui näiteks 2017. aastal oli see 5,7% kogu uute sõiduautode müügist, siis mullu oli osakaal kerkinud 8,6 protsendile. Antud numbri omakorda segmentideks lahutades näeme, et elektriautode ja pistikhübriide osakaal on aastaga kasvanud 1,4 protsendilt 2,7 protsendile ja hübriidautode osakaal 3,5 protsendilt 4,5 protsendile. Samas tuleb tõdeda, et ilmselt on ootused Euroopa Liidus elektri- ja hübriidautode osakaalu kasvule olnud veelgi suuremad.
Elektriautosid müüdi Euroopa Liidu riikides mullu veidi üle 150 tuhande, mida oli 53,2 protsenti rohkem võrreldes 2017. aastaga. Enam-vähem sama palju läks kaubaks ka pistikhübriide. Kuigi hübriidautode müük kasvas protsentuaalselt vähem, siis numbriliselt oli see siiski märkimisväärne – 2018. aastal müüdi kokku ligi 600 tuhat uut hübriidautot ehk 35,6 protsentirohkem võrreldes 2017. aastaga.
Eestis on samuti kasvanud jõudsalt hübriidautode müük ja see kasv oli mullu enam-vähem Euroopa keskmisel tasemel. Samas aga sörgime teiste riikide sabas elektriautode osakaalus, mis mullu oli 0,3 protsenti kõigist müüdud uutest sõiduautodest. Põhjuseks ilmselgelt asjaolu, et Eesti on üks neljast Euroopa Liidu liikmesriigist, kus riik ei toeta ega soodusta elektriautode soetamist ja/või kasutamist mitte mingil moel.
“Euroopa Liidus autotootjatele 2021. aastast jõustuva CO2 normi 95 g/km täitmiseks on vaja elektriautode müüki tänasega võrreldes suurendada ca 2 korda,” ütles AMTELi tegevjuht Arno Sillat.
“Tootjad teevad suuri jõupingutusi, et rohkem elektriautode mudeleid turule tuua, nende võimekust tõsta ja seejuures ka hinda alandada. Teatud määral on tootjad sunnitud elektriautode müüki ka doteerima. Autode tehniline areng ei ole poliitikute tahtele veel järele tulnud. Massiline laadimine kodumajade juures JA kiirlaadijate võrgu väike tihedus on probleemi teine pool, millega samuti tegeleda tuleb. Õnneks on selles osas ka Eestis teatud nihked positiivses suunas tunda.”
Kasvas ka gaasiautode müük ja seda 11,2 protsendi võrra ning seda tüüpi autode osakaal moodustas kogu uute sõiduautode müügist 1,4 protsenti. Kokku müüdi mullu EL riikides 229 tuhat uut gaasiautot, millest umbes kolmveerandi moodustasid LPG gaasi kasutavad autod. Olgu aga siinkohal välja toodud ka fakt, et kõigist gaasiautodest müüakse ligi 90 protsenti neljas riigis (Itaalia, Hispaania, Saksamaa ja Poola) ja ülejäänud EL riikides kokku vaid 10 protsenti.
“Mis puudutab gaasiautosid, siis need on eelkõige maagaasivarudega riikide teema,” märkis Sillat.
Mujal on gaasiautode müük tema sõnul marginaalne ja seda on näha ka tootjate poolt pakutavast väga väikesest valikust, VAG ettevõtted (Škoda, VW ja Audi) välja arvatud.
“Arengut kohtadel pärsib veel gaasiautode jagunemine propaani ja metaani vahel.
Tööautode ja busside osas on gaasiautodel mõnevõrra laiem turg, kuid ka siin on killustumine kahe liigi (vedel- ja surugaas) vahel paratamatu. Ja biometaan on maksumaksjale kallis lõbu, kuigi selle abiga täidame bensiinile ja diiselkütusele lisatavast biokomponendist puudujääva osa taastuvenergia etteantud osakaalust transpordis,” ütles Sillat.
