Erkki Bahovski: Kas EKRE tähendab natse?

Teate ju seda vana ütlust, et vaidlus lõpeb kohas, kus keegi nimetab teist natsiks. EKRE võimaliku saamisega koalitsiooni on natside silt taas välja otsitud. Küsimus on, kas EKREs on natsid või mitte.

Et sellele küsimusele vastata, tuleb muidugi esmalt teada, missugused on natsismi tunnused. Praegusel juhul pole tegemist akadeemilise, vaid ajaleheartikliga, sestap saab visandada vaid natsismi põhijooned.

Natsionaalsotsialism oli eelkõige ikkagi spetsiifiliselt Saksamaa nähtus. Ülejäänute puhul saab rääkida pigem fašismist või siis juba tugevast rahvuskonservatiivsusest. Nii ei vihanud Itaalia diktaator Benito Mussolini juute nagu Saksa kantsler Adolf Hitler.

Hitler vihkas juute põhjusel, et nondel polnud kindlat kodumaad (tänapäeva Iisraeli riik tekkis 1948. aastal) ja seega olid just juudid tema arvamuse järgi vastutavad igasuguste globaalsete nähtuste eest, olgu selleks siis kapitaliturud või ka kommunism, mis pürgis samuti piirideta maailma loomisele. Seevastu natsid rõhutasid just maa ja vere seotust. Võrrelge seda praeguse jutuga globalistidest, kes soovivad rahvusriiki hävitada.

Natsid ei olnud tavaline partei. Ehkki pärast 1923. aasta Müncheni õlleputši läbikukkumist võeti suund nn legaalsele revolutsioonile, keelustati pärast Hitleri võimuletulekut 1933. aastal teised parteid ja natsid nägid endas pigem liikumist, mis viib Saksamaa taas tippu. Selleks tuli endalt heita Versailles’ lepingu ahelad. Võrrelge seda jutuga kooseluseadusest, mis vajab tühistamist, et Eesti saaks edasi kesta. Ning meenutage ka väidet, et üksnes EKRE suudab Eestit edasi viia.

Aga siin tulevad sisse ka erinevused. Hitler nägi ennast üksnes kantslerina, asekantsleri koht teda ei huvitanud. Tundub, et praegu võib EKRE edukalt töötada ka Jüri Ratase valitsuses, ehkki EKRE esimees Mart Helme on unistanud EKRE ainuvalitsemisest. Füüreri printsiip oli natsidel oluline, kuid EKRE puhul see nii tugevalt välja ei löö (kindlasti mitte nii palju, kui Edgar Savisaare juhitud Keskerakonnas). Kokkuvõttes on see siiski poliitiline taktika, mitte ideoloogia, mille põhjal laiu järeldusi teha.

Natside puhul on üheks põhiküsimuseks, kas holokaust oli evolutsiooniline või mitte. Evolutsiooniteooria toetajad viitavad sellele, et 1930. aastail polnud Hitleril kavatsust juute massiliselt hävitada. Nii rääkisid natsid koguni juutide ümberasustamisest Madagaskarile, see plaan aga nurjus Briti laevastiku ülemvõimu tõttu maailmamerel. Holokaust käivitus alles Nõukogude-Saksa sõja puhkemisega 1941. aastal. Tuleb ka meeles pidada, et elu lõpuni pidas Hitler võitlust juutide vastu tähtsamaks kui Saksamaa sõjalist edu.

Evolutsiooniteooria eitajad meenutavad, et Hitler vihkas juute juba varem ja oli nendega lubanud arved õiendada oma raamatus „Mein Kampf”, seega oli kõik muu vaid suitsukate. Kui 1941. aastal puhkes võitlus elu ja surma peale, oli juutide saatus otsustatud.

Siin ongi ehk suurim erinevus EKRE ja natside vahel. Ma ei usu, et EKRE sooviks juutide likvideerimist, ehkki mõni EKRE toetaja on Facebookis kindlasti antisemiitlik ja rassistlik. Just rassi- ja verepuhtus on EKREt ja natse ühendav joon, kuid kindlasti on erinevad viisid, kuidas kavatsetakse või kavatseti selle puhtuseni jõuda.

Muidugi saab süüdistus natsismis alati väärika vastulöögi, enamasti viidatakse vihakõnele ja poliitilisele korrektsusele. Tõsi, mõnikord on EKRE puhul raske jälgida, mis võte parasjagu käiku läheb. Kui EKREt süüdistatakse vihakõne viljelemises, vastavad nood, et seesama süüdistus ise ongi vihakõne. Või siis küsitakse, mis on vihakõne (ehk siis mõnikord nad teavad väga hästi, mis on vihakõne, aga mõnikord jälle ei tea).

Mõne EKRE liikme flirt Hitleriga ei pruugi tähendada veel natsismi. Pigem on tegemist taas sellise pseudovabadusvõitlusega poliitilise korrektsuse vastu – öelda Hitler ja pugistada kuskil võsas naeru ja vaadata, kuidas ühiskond hinge kinni hoiab. Võibolla ei peaks hoidma ja võtma asju rahulikult – EKRE kapteniks on ikka Donald Trump, mitte Adolf Hitler.