Käes on aeg, mis kogu Eesti ja ka Haapsalu inimestel harja punaseks ja rusikad rulli ajab. Vähe sellest, et meelt mööda pole kas valimiste tulemused või võimalik valitsuskoalitsioon Keskerakonna, Isamaa ja EKRE vahel – käes on ka kevad, mis tähendab taas auklikke tänavaid.
Sel aastal on sõiduteede seis Haapsalus eriti hapu, sest kokku on langenud mitu halba tegurit. Just eile, kui Lääne Elu käis linnas joonlauaga löökaukude sügavust mõõtmas, läkitas maanteeamet pressiteate, et selle talve suured temperatuuride kõikumised on mõjunud teekatetele eriti halvasti. Kusjuures kõige hullem aeg ehk märtsi lõpp ja aprilli algus on veel ees, kuna siis teede lagunemine intensiivistub. Haapsalu linnas on teekatete väsimisele kaasa aidanud ka Tallinna maantee remont, mistõttu käib kogu liiklus mööda tänavaid, mis pole mõeldud sellist koormust taluma.
Näpuga linnavalitsuse peale näitavate ja ametnikke saamatuses süüdistavate linlaste must meel on mõistetav. Teisalt on kahvlis ka omavalitsused, ja mitte ainult Haapsalu – kui kohalikud omavalitsused saavad riigilt oma kohustuste täitmiseks raha vaid näpuotsaga, ongi keeruline teha niivõrd kulukaid investeeringuid nagu ühe tänava rekonstrueerimine. Iga-aastane lappimine paljusid Haapsalu tänavaid enam ei päästa.
Lääne Elu valimisradaris puudutas üks küsimus ka kohalike omavalitsuste rahastamist. Absoluutselt kõik Läänemaalt riigikogusse kandideerinud olid seda meelt, et omavalitsused peavad saama oma vajaduste ja investeeringute üle otsustamisel rohkem vabadust ja õigusi ning muidugi ka raha, mille kasutamise üle otsustada.
Jääb vaid loota, et tulevase valitsuskoalitsiooni partnerid ei unusta koalitsioonilepingu punktide üle vaieldes ära, kellest koosneb see riik, mille üle valitsemise tingimuste üle praegu vaieldakse.
