12

Postimees: Eestile koidab uduse jutu koalitsioonilepe

BNS

Jüri Ratas. Foto: Arvo Tarmula
Jüri Ratas. Foto: Arvo Tarmula

Koalitsiooniläbirääkimistelt tulevad “päike tõuseb idast”- stiilis kokkulepped viitavad ekspertide sõnul sellele, et kolmikliit võib sünni korral kaasa tuua Eesti viimaste aegade ühe üldsõnalisema koalitsioonileppe, kirjutab Postimees.

Valitsus hakkaks otsuseid langetama pigem jooksvalt, osa põliseid vaidlusteemasid võidakse aga sootuks kalevi alla lükata. Viiendat päeva Stenbocki majas kulgevatelt Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) ja Isamaa koalitsiooniläbirääkimistelt pole avalikkuse jaoks seni kuigi palju sõelale jäänud, märkis Postimees.

Välis- ja julgeolekupoliitika plokist sai valija teisipäeval kinnituse, et Eesti jääb Euroopa Liitu ja NATO-sse. Päev hiljem saavutati maaelu plokis konsensus toetada mesilasperesid ja põllumehi, ent sedagi üldsõnaliselt. “Kokkuleppeid, kuidas nende eesmärkideni jõuda, ei saavutatud ja polegi vaja saavutada. Need otsused arutatakse läbi ja võetakse vastu siis, kui on seda vaja teha,” paljastas EKRE delegatsiooni kuulunud värske parlamendiliige Merry Aart.

Hariduse plokis arutas koalitsioon neljapäeval kaks tundi, kuidas teha Eestist Islandiga sarnanevat jalgpalliriiki. Reedesel poliitikute püstijalapressikonverentsil selgus aga tõsiasi, et ülikeerukas tervishoiu plokis polnud peamiseks otsuseks mitte haigekassa rahastust või haiglavõrgu tulevikku puudutav, vaid pisidetail, et EKRE-l ei õnnestunud läbi suruda abortide rahastamise lõpetamist.

Tallinna Ülikooli (TLÜ) võrdleva poliitika dotsendi Tõnis Saartsi sõnul viitab läbirääkimistel seni toimunu, et partnerite vahel on päris palju erimeelsusi ja ühisosa, milles kokku leppida, on ujuv. “Ma arvan, et koalitsioonilepe tuleb veel udusem ja ümmargusem, kui oli 2016. aasta lepe. Märgid on, et ei julgeta selgeid sõnumeid mõningates küsimustes välja käia. Sajalehelist detailset programmdokumenti meil ilmselt oodata ei maksa,” hindas Saarts.

Eesti on varem näinud nii ülidetailseid kui ka deklaratiivseid koalitsioonileppeid. Viimase eelis detailse ees on Saartsi sõnul, et see annab valitsusele paindlikkust ja ka mänguruumi osa keerulisi küsimusi väljaspool dokumente kokku leppida. Teisalt on sellises leppes vähe ennustatavust partnerite tulevase käitumise kohta. Samuti võib tulemuses kergesti pettuda ühe või teise erakonna põlisvalija. “Sellest võib kujuneda seisakuvalitsus, aga võib olla ka niiviisi, et poliitika hakkab kujunema vastavalt oludele, ad hoc-baasil: kui olud muutuvad, tehakse teistsuguseid otsuseid, ja raamid, milles toimetada on üsna laiad,” hindas Saarts.

Mitme koalitsiooni loomise juures olnud endine Reformierakonna peasekretär Martin Kukk ütles, et kolmikliit on seni välja tulnud väikekokkulepetega, mis on küll valitsuse tegevusplaani osad, aga mida tavaliselt koalitsiooniläbirääkimistel eraldi ei rõhutata. “See näitab seda, et erakondade juhtide taktika on oodata ja vaadata, mida avalik arvamus kogu selle koalitsiooni puhul teeb,” ütles Kukk. “Kui algul näidata väikesi võite, siis sellega üritatakse üksteist sellesse koalitsiooni järjest enam sisse mässida, aga panna ka oma valijaskondi harjuma mõttega, et selline koalitsioon tuleb.”

Jüri Ratas on kinnitanud, et keerulisemad plokid nagu rahastamine ja «punaseid jooni puudutav» on lükatud läbirääkimiste lõpufaasi. Kuke sõnul loob see soodsa pinnase, kus valitsusse minek on juba käeulatuses ja ükski osapool ei riski enam läbirääkimistest välja astuda, vaid on pigem nõus nõudmistes järele andma. “Lõpptulemus on üsna mittemidagiütlev koalitsioonileping ja mitte väga suured sisulised muutused poliitikas, küll aga väga suur muutus valitsuserakondade käitumismustrites,” ütles Kukk.

EKRE kaitseministri kandidaat Leo Kunnas väitis, et «punaste joonte» küsimuses pole kaugeltki järele antud. “Tõenäoliselt järgmise nädala lõpus või ülejärgmise nädala alguses toimuvad need kõige raskemad asjad, millega on piike vaja murda,” sõnas ta.

Kunnas läheb enda sõnul tuleva nädala lõpus riigikaitsealastele läbirääkimistele sooviga läbi arutada kõik 18 EKRE ettepaneku punkti, mille krooniks on kaitsekulude tõstmine. “Kui tahame kaitsekulutusi tõsta näiteks 2,4 või 2,5 protsendini, siis tuleb seda teha laenuraha arvel. See on väga tõsine küsimus, kas seda soostutakse tegema.”

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
kuglimugli
kuglimugli

Ekrelaste koosseisus on ka marurahvuslased, neid pole meedias avalikkuse ette veel lastud kuid kaduma nad ka ei saa. Facebook annab neile pidevalt 30-päevaseid sisenemiskeelde – ekre valitsusse saab, on nad kindlasti tänaval.

2. kodanik
2. kodanik

Ja mille poolt või vastu kavatsete meelt avaldada tänaval?

uskmatu-toomas
uskmatu-toomas

Kas meie meedia on erapooletu ? Kas meie ajakirjanikud on vabad oma tegevuses ? Või on nad härrade H Luige ja Linnamäe arvamuse ja tahte propageerijad ?
Viimane on meie nutusele tõele kõige lähemal !

Tont
Tont

Vahelduseks on see kolmikliit parim variant.Normaalsetel inimestel peaks olema küllalt sotside “heategudest” -rändeleppest ja pidevatest suurtest aktsiisitõusudest. Ja üldse on see El suur bordell- maffia veab moslemi illegaale lõputult sisse ning maksumaksja peab sotside juhtimisel neid ülal pidama.Lõpuks ometi on lootust,et samade paatidega ei hakata tühisõitude vältimiseks eestimaalasi Aafrikasse vedama. Nagu vene ajal Siberisse.

Karl
Karl

See kolmiliit sünnib! Sest rahvas ei taha mitte
mingil juhul reffide valitsust, kellede deviis on
,,rikkad rikkamaks”. Need Kukk jaSaarts ei ole
mingid arvamusliidrid.

Valija.
Valija.

Äkki ikka saaks ilma nende ekrejunnideta.

juss
juss

Nüüd on siis kiun lahti! Valimas tuleb käia! Üle kolmandiku kodanikest on poogen sellest riigist!

Juhhaidii
Juhhaidii

No kas ei ole lollimat soovi, kui Kunnas pakub kaitsekulude tõstmist laenurahade arvelt? See näitab veelkord, kui nõrgad on EKRE teadmised riigieelarve formeerimisest. Jäämegi kaitsekulutusteks laenama või?

Mnjah
Mnjah

Hüsteerias meedial on puudu mõistusest ja analüüsivõimest. Muutuvad detailid, aga mitte põhisuunad. Kas tõesti arvatakse, et RE ja KE koalitsioon või kolmikliit oleks demokraatlikum, õiglasem ja parem? Ainult emotsioonide pealt teevad järeldusi lauslollid. Tuleks õppida infot ammutama erinevatest allikatest, sünteesima sügavuti ning loogiliselt järeldama. Demokraatia ongi selline ja kui mõnele ei meeldi roheline värv siis ei tähenda see seda, et kellele see meeldib on teisejärguline. Inimliku lolluse määr on Eesti ühiskonnas tõusnud liiga kõrgeks ja Jakob Hurda sõnad on vajunud minevikku.

valija
valija

Mõlemal parteil on peaeesmärk tulla võimule. Tundub, et hind selle juures oluline ei ole. Seepärast annavad mõlemad pooled aina järele ja lepivad kõiges kokku.

ka valija
ka valija

Täpselt nii. Ainult läbi udu saabki sellist asja vaadata. Kõik kokkulepped sünnivad probleemideta. Normaalsusest on asi kaugel, aga kui küüned on tooli sees kinni, ei saagi muud loota.

Mnjah
Mnjah

Poliitika koalitsioonis ongi kompromisside kunst. Või on valijal muu välja pakkuda ehk pakub välja võimaluse, et ühtegi koalitsiooni ei peakski kunagi sündima. Tühi kott ei seisa püsti ning loll saab kirikuski peksa!

wpDiscuz