Lääne Elu valimisradar: kas kohalike omavalitsuste rahastamist tuleb muuta?

Viimaste nädalate jooksul on Lääne Elu vahendanud oma lugejatele Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa ringkonna kandidaatide seisukohti eri teemadel. Täna on teie ees vastused viimasele küsimusele.

Kõik erakonnad on saanud ühe ja sama küsimuse, kokku kaheksa, nagu on ka kandideerijaid erakondade nimekirjades. Meie enda kehtestatud reeglid nägid ette, et iga kandidaat sai vastata vaid ühele küsimusele ja kes millisele küsimusele vastab, otsustab erakond.
Tähelepanelikum lugeja pani ehk tähele, et mõned nimed siiski kordusid. ERE puhul seetõttu, et nende valimisnimekirjas on kuus inimest. Eesti 200-le otsustasime pärast arutelu toimetuses teha erandi, sest kaks viimast vastajat ei viibinud Eestis.
Eeldasime ka, et vastaja ei tsiteeri erakonna valimisplatvormi, vaid tutvustab oma nägemust.

Kaheksas teema: omavalitsuste rahastamine

1. Kas kohalike omavalitsuste rahastamismudel vajab muutmist?
2. Kui jah, siis kuidas?
3. Kui ei, siis põhjendada, miks mitte?

Anne Kiider
Vabaerakond
JAH. Rahastamine vajab muutmist. Inimeste palgast tuleks võtta märksa vähem tulumaksu kui praegu, aga mis võetakse, peaks minema kohalikku eelarvesse selleks, et inimese maksuraha kulutataks seal, kus ta elab. Riik ei pea olema lapsehoidja, inimesed teavad ise kõige paremini, kuidas oma elu korraldada ja seepärast tuleb otsustusõigust ja vastutust tuua pealinnast ära. Minister Tallinna tornmajas ei tea hiidlasest või läänlasest paremini, kuidas Käina või Taebla elu korraldada.

Heiki Kranich
Reformierakond
JAH. Omavalitsuste liitmisega on tekkinud uus olukord. Senine omavalitsuste rahastamismudel on vaja muutunud olukorraga kooskõlla viia. Muudatuste peamine eesmärk peab olema omavalitsuste senisest suurem finantsiline sõltumatus. Ennekõike puudutab see tasandusfondi, kus tuleb senisest rohkem arvestada regionaalsete eripäradega, aga kindlasti tuleb omavalitsustele anda senisest suuremad õigused maamaksu kehtestamisel. Kindlasti ei saa välistada ka mõne uue rahastamisallika lisamist.
Asi ei ole muidugi ainult rahastamises. Kohalike omavalitsuste korralduse seaduses tuleb senisest selgemalt määratleda omavalitsuste volituste ja vastutuse ulatus. Riik ei pea toppima oma nina asjadesse, kus pädevus kuulub kohalikule tasemele, kuid omavalitsuse jaoks peab olema selgus volituste ja ülesannete ulatuses ning kindlus nende ülesannete täitmiseks vajalikus rahastamises.

Madis Kallas
SDE
JAH. Rohkem tuleb anda otsustusõigust omavalitsustele, et neil oleks võimalik ise oma käekäiku mõjutada. Selleks peaks suurendama omavalitsuste tulubaasi ja suunama seni sihtotstarbeliselt
eraldatud raha otse sinna. Kõige paremini teatakse kohapealseid vajadusi kohapeal. Ei ole nii, et pealinnas ja ministeeriumis teatakse paremini. Omavalitsusi tuleb usaldada ja toetada. Praegu on väga suur osa rahastusest „sildistatud” ja omavalitsusel puudub paindlikkus. Ei ole õige elada põhimõtte järgi, et teha saab seda, milleks on raha, mitte seda, mida on vaja.

Aleksei Lotman
Rohelised
JAH. Katuseraha jaotamise asemel rakendame kaasavat riigieelarvet. See on õiglane ja otsedemokraatlik raha jaotus. Riigi toetus jagatakse kohalike omavalitsuste vahel, et käivitada kaasava eelarve katseprojekte. Arvesse peab võtma asukohta, elanike arvu, keskmist töötasu ja piirkondliku potentsiaali indeksit (inim-, majandus- ja sotsiaalkapital). Soovime suunata suurema osa rahastusest arengut vajavatele omavalitsustele. Suurendame kohalike omavalitsuste tulubaasi, andes praegusest suurema osa üksikisiku tulumaksu omavalitsuse käsutusse. Vaatame üle omavalitsuse tulud ja kohustused, et need oleksid omavahel proportsioonis. Muudame tasandusfondist raha jaotamise põhimõtteid. Tasandusfond peab arvestama ääremaa omavalitsuste kuluvajadusega.

Enn Kaljo
ERE
JAH. Vajab ja kindlasti kohe. Omavalitsuste rahastuses peab kogu kohalik maksulaekumine minema tagasi omavalitsustele, et nad saaksid seda oma eelarves kasutada.Riigieelarvesse peaksid minema vaid aktsiis ja tarbimisega seotud maksud. KOVide arvele peab aga minema ka haridusraha, mida tuleb eraldada mitte ainult pearahana, vaid arvestades näiteks ääremaastunud paikade ellujäämiseks vajalikku summat. Kui linnades pole enamasti karta, et kool pannakse õpilaste vähesuse tõttu kinni, siis maal tuleb kooli hoida käigus ka siis, kui ühes klassis on vaid viis õpilast. Peale selle tuleb riigil hakata peale maksma maale elama asuvatele noortele peredele ja ka teistele spetsialistidele või maatööd tundvatele inimestele. Paljud maailma riigid maksavad väikesaartel ja polaarjoone taga elavatele inimestele sisuliselt kodanikupalka, et nad seal püsiksid. Ka meie riik peab hakkama ääremaaks muutunud aladel elavatele inimestele taolist kodanikupalka maksma. Riigieelarvesse saab raha juurde ministeeriumide kokkutõmbamise ja mittevajalike riigiametite kaotamise arvel.

Lars Uus
Eesti 200
JAH. Hajaasustuse säilimiseks ja (pea)linnastumise pidurdamiseks peab KOVide rahastamine muutuma paindlikumaks, kogukondlikumaks ja suuremaks. KOVide eelarvete osakaal kogu avaliku sektori eelarvest võiks kasvada 30 protsendile praeguselt 25 protsendilt.
Paindlikkuse all tuleb mõista vajadust oluliselt parandada riigi ja omavalitsuste finantsläbirääkimiste kvaliteeti, arusaamist ääremaa omavalitsuste ootustest suurematele eraldistele tasandusfondist ja valmisolekut regionaalseteks investeeringuteks, et luua töökohti ja arendada ettevõtlust väljaspool Harjumaad. Kogukondade jõustamiseks peab kaasava eelarve osa olema üle ühe protsendi KOVi tuludest.

Daniel Mereäär
EKRE
JAH. Olen ise Muhu vallavolikogu liige ja minu arvates on valulisimaks probleemiks teede remondiks vaja mineva raha leidmine. Praegu oleme olukorras, kus riik paneb omavalitsustele järjest suuremaid kohustusi, raha aga jätab selleks kasinalt. Minu ettepanek on, et riik peaks suurendama proportsionaalselt KOVide toetusfondide mahtu vastavalt kohustuste suurenemisega. Peale selle peaks riik suurendama tulumaksu laekumisest saadavat tulu KOVide kasuks.

Mihkel Undrest
Keskerakond
JAH. Kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmiseks oleks mõistlik senine omavalitsuste rahastusmudel üle vaadata. Vastasel juhul ei saa eeldada, et KOVid oleks võimelised hoolitsema piirkonna arengu ja elanike heaolu eest. Haldusreformi tulemusel on moodustunud suuremad omavalitsused ja riigi ning elanike ootus KOVi võimekusele on kasvanud. Eeldame, et KOV on võimeline osutama heal tasemel teenuseid ja säilitama seejuures hea investeerimisvõimekuse. Sellise ootuse realiseerimine vajab rohkem raha. Esiteks tuleb suurendada keskvalitsuselt omavalitsusele laekuva tulumaksu osakaalu, millega võiks kaasneda ka regionaalprogrammide rahastamine. Teine võimalus on anda KOVidele suuremad õigused kohalike maksude kehtestamisel, mida tuleb teha ettevaatlikult, sest maksukormuse kasv võib pärssida piirkonna arengut. Kodude maksustamist ma ei toeta. Harjumaa ja Tartu omavalitsused on teinud ettepaneku muuta rahastusmudelit nii, et osa üksikisiku tulumaksust laekuks omavalitsustele ettevõtte asukoha järgi. Sel juhul kasvaks majanduslikult enam arenenud omavalitsuste tulubaas, aga seda teiste piirkondade arvel.

Anti Toplaan
Isamaa
JAH. Kohalik omavalitsus saab oma maksutulusid mõjutada praegu vaid 17 protsendi ulatuses. Riigi jagatav raha jaguneb omavalitsuste vahel erinevalt ja tasandusfondi kaudu raha ümber jagamine ei suuda omavalitsuste rahalisi võimalusi ühtlustada. Rohkem peaks arvestama ääremaa omavalitsuste tegelike kuluvajadusega.
Võrdsete võimaluste loomiseks tuleks muuta üksikisiku tulumaksu jagamise aluseid. Kui riik soovib anda KOVidele rohkem ülesandeid, näiteks teede hooldamise või hariduse valdkonnas, peab sellega kaasnema ka vastava valdkonna rahastamise kasv. Elavdamaks turismi- ja puhkepiirkondade tööhõivet ja toimetulekut, peaks riik vastavate piirkondade majandust soodustama maksuerisuste kaudu. Turismi elavdamiseks tuleb majutusasutuste maksukoormust vähendada.
Muinsuskaitse all olevate rajatiste korrastamise otsustusõigus koos toetuste suurendamisega ajaloolise pärandi restaureerimiseks tuleb anda kohalikele omavalitsustele. Muinsuskaitseameti roll jääks samaks, küll aga kasvaks kohalike muinsuskaitseinspek