Läänemaal on kaks peaministri favoriiti

Turu-uuringute ASi küsitluse järgi tahavad läänlased, hiidlased ja saarlased peaministrina näha EKRE esimeest Mart Helmet või Keskerakonna liidrit Jüri Ratast.

Turu-uuringute ASi peaministrikandidaatide küsitluse järgi tuli kokku järgmine pilt: Mart Helme ja Jüri Ratase toetus on võrdselt 21, Kaja Kallase toetus 16 ja Kristina Kallase oma 12 protsenti.
Erakondade toetus on selle küsitluse järgi aga järgmine: esimene EKRE 19protsendise toetusega. Reformierakond on kohe kannul 18ga, järgnevad SDE 17 ja Keskerakond 13 protsendiga.

Lääne-Nigula vallavolikogu liikme Jaanus Ratase (Reformierakond) sõnul ei ole midagi eripärast selles, et toetus peaministrikandidaatidele erakondade omaga kokku ei klapi.
„Kui on isikupõhine küsitlus, siis populaarsem on ikka see, et istub kõrgemal toolil ja saab seetõttu kõige rohkem tähelepanu,” pakkus ta.

Küsitlustes, kus uuritakse erakonna kui brändi toetust, mängib peamiselt aga rolli maailmavaateline ja programmiline pool. Ratas lisas, et üle-eestilistel toetusuuringutel on kindlasti kõvemat sorti tõepõhi all, nagu viitas ka Turu-uuringute ASi uuringujuht Juhan Kivirähk ise. Siinses ringkonnas on valim lihtsalt nii väike, et mõne isiku suur populaarsus ühes lokaalses kogukonnas võib tulemusi oluliselt mõjutada.
„Tuleb suurt, kogu Eesti pilti tervikuna vaadata. Viimase paari kuuga on selgelt näha Reformierakonna tõusu,” ütles Ratas.

Erinevad tulemused

Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid suhtub küsitlustesse stoilise rahuga. „Uuringud on erinevad. Näiteks viimane Emori küsitlus näitas, et Keskerakond võitleb Lääne-, Hiiu- ja Saaremaa ringkonnas parima tulemuse eest,” märkis Karilaid. Nimetatud uuringus on Keskerakond Reformierakonna kannul teisel kohal.

Viimases Turu-uuringute ASi toetusküsitluses saadud 13protsendine toetus on Karilaiu sõnul aga täpselt sama tulemus nagu enne valimisi neli aastat tagasi. Mis on aga teistmoodi kui varem – ühelgi erakonnal pole uuringute järgi toetust, mis küüniks 30 protsendini ja üle selle.

„Selle uuringu järgi peaksid viis erakonda siit ringkonnast vähemalt ühe mandaadi saama,” pakkus Karilaid. Viisikus on Keskerakond, Reformierakond, EKRE, SDE ja Isamaa. „Aga las valijad räägivad ise. Eri uuringud näitavad erinevat pilti. Kõige täpsem sotsioloogiline vastus tuleb 3. märtsi õhtuks,” ütles Karilaid.

Tõde selgub pühapäeval

EKRE Lääne-Eesti esinumbri Helle-Moonika Helme sõnul räägib suur toetus sellest, et rahvas igatseb kindla sõnaga juhti. „Kelle „jah” tähendabki „jah” ja „ei” on „ei”,” ütles Helme.
Helme sõnul ajavad uuringud valijaid segadusse. „Mina isiklikult lõpetaks sellise reitingute avaldamise enne valimisi ära. Põhimõtteliselt see on ikkagi valimistulemuse mõjutamine. Kõik tahavad olla ju võitjate poolel – see on inimpsühholoogiasse sisse kirjutatud,” seletas Helme.

Helme sõnul otsustab valimistulemuse ikkagi see, millise erakonna toetajad end kokku võtavad ja valimisteks välja tulevad. „Tõde selgub 3. märtsi õhtul,” ütles Helme.

Küsitlus näeb võitjana Reformierakonda

Lääne Elu käsutuses on ka üks veebruaris tehtud usaldusväärne valimistulemuste uuring, mille tellija ei luba avaldada selle täpseid tulemusi. Nimetatud uuring ütleb, et meie valimisringkonnas on populaarseim Reformierakond, teisel on kohal Keskerakond, kolmas sotsid ja neljas EKRE.

Eri uuringufirmade küsitlustulemuste suure erinevuse põhjus on see, et küsitletud inimesi on väga vähe, umbes 150. Nii väike küsitletute hulk annab juhusliku tulemuse, mistõttu me ei tea, milline on tegelik jõudude vahekord kolm päeva enne 3. märtsi.

Neli aastat tagasi oli Lääne-, Hiiu- ja Saaremaal riigikogu valimiste erakondade esiviisik järgmine: Reformierakond (31,1%), SDE (14,9%), IRL (14,7%), Keskerakond (13%) ja EKRE 11,2%.