Talvine haiguste hooaeg on täistuuridel, mistõttu on tarvilik üle korrata olulised põhitõed, mida järgides saab ennast edukalt viiruste ja külmetuste eest kaitsta.
Inimesel on võimalik oma tervise hoidmiseks palju ise ära teha, kuid tihti kipub see meelest minema. „Haiguste peletamisel on lihtsatel harjumustel ja teadlikel eluviisi muudatustel väga oluline roll, näiteks püsime tervemad kasvõi tänu sellele, et peseme korralikult käsi ja oskame neid ka kuivatada,“ nendib Euroopa juhtiva tekstiiliteenuste ettevõtte Lindström Eesti esindaja Kadrian Jaagund.
Spetsialist kordab üle soovitused, mis aitavad ennast pahalaste eest kaitsta ja haiguste hooajal tervena püsida.
Korralik kätehügieen
Igapäevaselt satub meie kätele suurel hulgal baktereid nii nakatunud pindadelt kui ka piisk- või kontaktnakkuse kaudu, mis nägu, suud ja silmi puudutades viivad haigustekitajad otse organismi. Seetõttu on eriti oluline just haiguste perioodil teha endale harjumuseks pesta käsi alati pärast väljas käimist ja enne söömist ning pärast pesemist ka korralikult kuivatada.
Jaagund rõhutab, et käsi tuleb pesta hoolikalt seebiga ning erilist tähelepanu peab pöörama ka kuivatamisele. Pesemise ajaks tuleb kindlasti eemaldada käekell ja sõrmused, kuhu koguneb ja jääb pesitsema väga suur hulk bakteritest. Uuringud on leidnud ühe keskmise inimese sõrmuse alt koguni terve Euroopa elanikkonna jagu baktereid. Haiguste hooajal tuleks avalikes tualettruumides hoida eemale puhuritest. Põhjus nende vältimiseks on lihtne. Üllatavalt suur hulk inimesi ei armasta seepi kasutada, vaid loputavad pärast tualetikülastust käsi kiirelt jaheda veega. See tähendab, et bakterid ja haigustekitajad jäävad kätele ning tilguvad sealt erinevatele tasapindadele ja ka puhuri sisse. Soojuse lisandudes toimub haigustekitajate plahvatuslik paljunemine ning järgmise kätekuivataja saabudes lenduvad kõik pahalased õhku, ukselinkidele, segistitele ja ka tualetikasutajatele peale. Niisiis piisab vaid ühest nakatunud lohakast kätepesijast, et järgnevad kuivatajad haigestuksid. Eelistada tuleks paberi või puuvillaste kätekuivatusrullidega kuivatamist. Viimast seepärast, et isegi kui kätepesu ei ole olnud korralik, siis käsi põhjalikult kuivatades on võimalik paberisse või kangasse jätta isegi kuni 99,9 protsenti bakteritest.
Teadlik toitumine
On teada, et immuunsüsteemi vastupanuvõimele ja üldisele heaolule aitab suuresti kaasa teadlik ja tervislik toitumine. Organismile vajalikud toitained ja vitamiinid tuleks aga kätte saada täisväärtuslikust toidust, mitte esmajoones haarata erinevate toidulisandite järgi. Talvisel haiguste perioodil võiks oma menüüsse lisada rohkelt kasulikest ainetest pungil puu- ja köögivilju ning jälgida, et toidulaud oleks mitmekesine. Samuti tuleb kasuks kodune toiduvalmistamine, mis aitab olla teadlik toidu koostisosadest.
Haiguste ennetamiseks tasub ka palju juua – vajalikus koguses vee ja sooja tee joomine säilitab kehas piisava niiskustaseme ning aitab organismil paremini mürkidest vabaneda.
Maga ja puhka
Organismi vastupanuvõimet vähendab ebapiisav uni, pidev stress ja neist tingitud väsimus. Korralik uni on hädavajalik immuunsüsteemi toimimiseks ning aitab seega ka haigustest ja viirustest hoiduda. On teaduslikult uuritud, et inimesed, kes magavad ööpäevas piisavalt, on viirustele resistentsemad kui unepuuduses vaevlevad inimesed. Samuti ei jää nad nii kergelt ja pikaks ajaks haigeks.
Samuti on oluline endale kiire elutempo juures piisavalt puhkust anda ning keha ja vaimu turgutada. Stressi maandamiseks tasub näiteks proovida mediteerimist või praktiseerida joogat. Ka mõnus kõnnak või hommikune virgutus võimlemise näol toetab organismi vastupanuvõimet haigustele.
