Eelmise aasta lõpus arutas riigikogu maaelukomisjon taas hanekahjude ja kevadise jahi teemat, kuid seekord ornitoloogiaühingut kaasamata. Keskkonnaministeerium saatis pärast istungit maaelukomisjonile kirja, kus tõdes, et seni kasutusel olevad heidutusmeetmed haneliste poolt tekitatud kahjustuste vältimiseks ei anna tulemusi. Samuti võttis ministeerium seisukoha, et „Eestis on heidutusjahi rakendamine täiendava heidutusmeetmena haneliste kahjustuste vältimiseks pilootprojektina põhjendatud”, mõeldes heidutusjahi all kevadist hanejahti.
Ornitoloogiaühing on seisukohal, et kevadrändel olevate lindude tapmine on ebaeetiline ja vastuolus loodushoiu põhimõtetega. Heidutusjaht ei annaks loodetavat tulemust, sest umbes poolest miljonist Eestis peatuvast hanest ja laglest mõnesaja linnu küttimine vähendaks lindude söödud kultuurtaimede kogust alla 0,1%.
„Kevadine lindude laskmine ei vii meid lahendustele lähemale. Endiselt puuduvad teadusuuringud, mis näitaksid, et jahtimine on tõhusam põllukultuuride kaitsmise viis kui lindude põllult peletamine leebemate vahenditega,” sõnas ornitoloogiaühingu linnukaitse programmijuht Veljo Volke. “Otsusele kevadel linde tappa peab eelnema uuringutele põhinev mõjude hindamine, millised mittesurmavad meetodid toimivad ja mil määral. Näiteks ei ole Eestis veel rakendatud eraldi söödapõldude rajamist rändel olevatele lindudele. Haned ja lagled saaks minna söödapõldudele toituma minna siis, kui nad on teistelt põldudelt minema peletatud.”
Ornitoloogiaühingu arvates on põllumeestele tekitatud kahjude vähendamiseks vajalik linnujahi piiramine märgaladel, kaitstavatel aladel ja nende naabruses, samuti rannaniitude tõhusam hooldus ja rändel olevatele lindudele söödapõldude rajamine.
Ornitoloogiaühing teab täpselt, kuidas põllumeeste probleeme lahendada. Eesti põllumajanduse päästaks, kui sarnaselt sotsialismiaegsetele külvivolinikele hakkaksid nüüd põllutöid koordineerima ornitoloogid. Siis sõidab õnn meie õuele. Hoia ainult värav lahti.