Sotsiaalteadlane Marju Lauristin leiab Lääne Elule antud intervjuus, et lõppeva aasta märksõna on kodanikuühiskonna aktiviseerumine. Sel aastal tõmbas inimeste aktiivne protest piduri peale hiiglasliku tselluloositehase projektile. Isegi kui kodanikuliikumistel ei õnnestu tõmmata pidurit Rail Balticu ehitamisele, on see juba saanud rahvaliikumiseks, mida ei saa kõrvale lükata osalisi veidrikeks sildistades.
Aga Marju Lauristin on tartlane. Est-Fori puidurafineerimistehase vastu võitles kõige aktiivsemalt ju Tartu rahvas, nii et võibolla näeb Lauristin pilti veidi moonutatuna.
Kas kodanikuühiskond on saanud mõju ja hoogu ka Läänemaal, millest suurprojektid on kaugel eemal?
On küll ja isegi varem – mõelge Haapsalu raudtee taastamise peale. Ka sel aastal on kodanikuliikumised Läänemaal aktiivsed olnud ja siinset eluolu mõjutanud. Üle-eestiline liikumine Eesti Metsa Abiks jõudis Haapsallu ja siinsed metsasõbrad on terve aasta võidelnud linnalähedaste lageraiete vastu. Nende esindajad on kohal igal keskkonnaplaneeringuga seotud koosolekul ning kannatavad välja maaomanike ja metsaärimeeste rünnakud, laskmata end väärata.
Kui RMK ja Haapsalu linnavalitsuse metsateemalises kokkuleppes on vabatahtlike looduskaitsjate rolli keeruline täpselt määratleda, siis Dirhamisse plaanitud Meritähe puhkekeskuse projekti riiulisse lükkamine on küll loomakaitsjate töö. Selle hiigelakvaariumisse kavatseti tuua mereimetajaid, haisid ja raisid. Plaan tõi aga kaasa loomakaitsjate nii vihase protesti, et EAS loobus ka rahastusest ja arendaja loobus akvaariumiplaanist, sest ilma haiakvaariumita ei olevat äriplaan enam pädev.
Kui midagi soovida, siis seda, et rohkem oleks näha kodanike aktiivsust kohapealsetes küsimustes. Kindlasti on aktiivsete kodanike ühiskonda väga vaja, sest kui jätta asjad isevooluteed kulgema, liiguvad nad riigiametite kontrolli alla ja Tallinna otsustada. Näide sellest aastast. Saime endale tasuta ühistranspordi, mis on hea. Aga andsime käest ära ühistranspordi korraldamise. Haapsalu juhid Urmas Sukles ja Jaanus Karilaid kinnitasid nagu ühest suust, et pisikese Läänemaa oma ühistranspordikeskus on kallis ülal pidada ja Harjumaa keskus täidab kõik läänlaste soovid. Elu on näidanud, et isegi kui täidab, võtab neil Läänemaa asjadest arusaamine kole palju aega ja enne seda astutakse kord-paar ämbrisse. Praegu tuleb igale teeremondi tõttu püsti pandud ajutisele bussipeatusele Tallinnast kooskõlastus saada.
Head uut kodanikuliikumiste aastat!
Tegelikult on nii, et õigete otsuste tegemine riigi, rahva, kogukonna suhtes ei olegi alati ainult faktipõhine. Kui võtame kasvõi meie põhiseaduse ette, siis on seal väga palju justnimelt väärtuspõhiseid otsuseid. Enamikus, kusjuures. Kellele tingimata meeldib nii, võib ju väärtuspõhiseid otsuseid ka emotsioonideks nimetada, kuigi emotsioonide sõna pahatihti lihtsalt sildistamiseks kasutatakse. Loomulikult ei ole õiged väga radikaalsed väljaütlemised, ühte või teise äärmusesse kaldumised. Emotsioonid lihtsalt toovad välja selle, mis on inimestele oluline, mida nad tahavad hoida ja säilitada, mille eest seista ja vahel ka võidelda. Kui vaadata ajalukku, siis nii mõnegi sõja kohta võiks öelda samamoodi. Faktidele ja külmadele numbritele tuginedes,… Loe rohkem »
Vot kus lops, et emotsioonidel aga mitte faktidel põhinev hääl on peamine. Siiamaani ei saa rahvas aru, et Tartu linna ebakvaliteetne reoveepuhastus saastab hetkel kordades rohkem Emajõge kui oleks seda teinud rajatav tselluloositehas. Kas tehas rajada on eriküsimus. Sotsid eesotsas mahakäinud ühiskondliku tunnetuse puudulikkusega Lauristini näol ei saa siiamaani aru, et emotsioonidel põhinev poliitika on usk, aga mitte reaalne tegevus ühiskondlike muutuste juhtimiseks. Meie nn poliitiline eliit on kujunenud inimliku lolluse eredaks näiteks kus puudub teaduspõhisus ja reaalne faktikäsitlus. Ja sedagi, et RB on EL konkreetne transpordi- ja kliimapoliitika meede, millel ei ole seost majandusliku tasuvusega. Küsimus on selles, et… Loe rohkem »