2018. aasta kokkuvõte: Haapsalu raudtee astus esimesed kilomeetrid lääne poole

Haapsalu raudtee taastajate ja ootajate jaoks on lõppev aasta olnud nagu Ameerika mäed, kus head uudised vahelduvad mitte nii väga headega.

Veel enne jõule teatas Eesti Raudtee, et sõlmis lepingu Riisipere–Turba raudteelõigu ehitamiseks OÜga GoTrack. Lepingu hind on 3,4 miljonit eurot ja 6,5 kilomeetri pikkune raudteelõik peab valmis olema 30. oktoobriks 2019. Kokku läheb Riisipere–Turba raudteelõik maksma 7,6 miljonit eurot.

Et lepingu sai just OÜ GoTrack, on omamoodi märgiline, sest ettevõtte omanikud on Tiit Pruuli ja Marcel Vichmann. 15 aastat tagasi oli kogu Eesti reisirongiliiklus Vichmani ja Pruuli ettevõtete kontrolli all. Viis aastat tagasi 31. detsembril saatsid nad aga teele viimase Edelaraudtee rongi Tallinnast Tartusse. Edelaraudtee oli sunnitud oma reisirongide liikluse lõpetama, sest riik otsustas anda uued rongid konkurssi korraldamata majandada riigiettevõttele Elron.

Nüüd valis riik Pruuli ja Vichmanni 2005. aastal asutatud taristuehitusettevõtte kunagi maha kantud raudteed uuesti üles ehitama. GoTracki kogemus on muljetavaldav, seda ka põhjanaabrite juures.

Kohtuvaidlus pooleli

Kui ühelt poolt vaadates kulgeb raudtee-ehitus kui õlitatult, podiseb pinna all endiselt kohtuvaidlus selle üle, kellele ikkagi kuulub Haapsalu kunagise raudtee muldkeha. Haapsalu raudtee taastamiseks loodud ASi Lääne Raudtee esimees Koit Uusi sõnul pole see vaidlus kuhugi jõudnud. „Venib, nagu sellised asjad ikka,” märkis Uus.

Et kohtuvaidlus raudtee sikutamist Haapsalu poole segama ei hakkaks, tehti aastaid raudtee taastamist eest vedanud seltskonnad mõned juriidilised vangerdused.
„Mina ja ka Aarne Taal Haapsalu raudtee arendamisega enam ei tegele, see on üle läinud SA-le Läänemaa,” selgitas Uus.
ASi Lääne Raudtee nüüd juba endine juhataja Rein Riisalu on kogu oma kogemuste- ja teadmistepagasiga sihtasutuse ridades, nagu ka Jaanus Rankla, kes oli varem ASi Lääne Raudtee nõukogu liige.

Et Haapsalu raudtee taastamise võttis üle SA Läänemaa, oli Uusi sõnul väga õige otsus ja tuleb asjade arengule ainult kasuks. „Seni tegeles asjaga lihtsalt grupp kodanikke ja Lääne maavalitsus aitas kaasa. Maavalitsust enam pole ja see grupp kodanikke jäi selgelt liiga lahjaks, sest majandusminister otsustas, et erasektor ei ole raudtee taastamisele oodatud ja asja teeb ära riiklik raudtee-ettevõte,” selgitas Uus.

Et riik ühel hetkel Riispere–Turba raudteetammi enda omaks kuulutas, oli Uusi sõnul kõigile asjaosalistele paras üllatus, mida klaaritaksegi nüüd kohtus. Uus keskendus 15 aasta jooksul tehtud kulutuste katmisele läbi riigiga kohtuskäimise.
„Ma ostsin Aarne Taali välja kõikidest raudteega seotud asjadest – tema raudteega seotud probleemid ja ka õigused on nüüd minu omad,” selgitas Uus.
OÜ Taavi ostis ASi Lääne Raudtee ära selle aasta 30. novembril. „Taavil on nüüd uus nimi – OÜ Muldkeha,” ütles Uus.
Tema sõnul oleks Taalil riigiga kohut käimine ka üle jõu käinud.

„Eks ma saan ametnikest aru ka, aga eks see natuke harjumatu on, kui proovitakse ükskord juba erakätesse müüdud muldkeha uuesti müüa, aga äriideena ju tasub proovida. Vaatame, käime rahulikult kohtutee ära,” kommenteeris Uus majandusministeeriumi nägemust sellest, kes on muldkeha tegelik omanik.

Pettumust ei tunne

Selle üle, et asjad on läinud just nii, nagu nad on, Uus pettumust ei tunne. „Asjad on tegelikult läinud ju plaanipäraselt, kui mitte arvestada muldkeha omandiküsimust. Alati tahaks kiiremini, aga väga tähtis on, et raudtee hakkas Haapsalu poole liikuma,” rääkis Uus.
Riisipere–Turba 6,5kilomeetrise raudteelõigu taastamine pole tema sõnul pelgalt ehitusobjekt, vaid midagi enamat.

„Edasi sõltub kõik juba valimistulemustest. Eks Haapsalu rahval on võimalus vaadata, kes lubavad raudteed edasi teha ja kes ütlevad, et ülejäänud Eestis oleks raudtee ehitamine okei, aga Haapsalu jaoks liiga kallis,” ütles Uus.

Riisipere–Turba raudtee

Riisipere–Turba raudteelõik valmib 2019. aastal ja läheb maksma umbes 7,6 miljonit eurot.
Majandusministeeriumi hinnangul läheb Turba–Haapsalu–Rohuküla raudtee kokku maksma umbes 65 miljonit eurot.
Majandusministeerium on koostanud raudtee arendamise tegevuskava aastaiks 2019–2024, milles öeldakse, et neil aastail tuleb otsustada, kas ehitada Turba–Haapsalu–Rohuküla raudteeliin või mitte.
Haapsalu raudtee on üks viiest võimalikust raudteearengu projektist.
Eesti Raudteel on plaanis neil aastail kulutada 378 miljonit eurot ja Edelaraudteel 28 miljonit eurot.