Haldusreformiga enam kui poolesaja küla haldajaks saanud Haapsalu linnavalitsus tahab nüüd külavanemate valimisele uue hoo anda. Endine Ridala vald oli Läänemaal üks esimesi, kus paarkümmend aastat tagasi külavanemaid paika hakati panema. Ajapikku külavanemad aga kadusid – nimeliselt võisid nad küll olemas olla, aga volitusi neil polnud. Üks kadumise põhjus oli see, et Ridala valla külavanema statuudi järgi pidanuks külavanem kord aastas kogukonnale oma tegemistest aru andma ning samal koosolekul ka kogukonnalt uued volitused saama. Kui hoog raugeb, siis jäävad ka sellised koosolekud pidamata. Seda enam, et külades tekkisid seltsid, mis külavanema rolli üle võtsid. Nüüd siis minnakse külavanemate valimisega uuele ringile – enam ei pea külavanem igal aastal oma volitusi värskendama, vaid ta valitakse ametisse viieks aastaks
Üldplaneering jagab Haapsalu 13 asumiks. Neist kõige suuremad on Kastani ja kesklinna asum, kus kummaski elanikke üle 2000. Kui see, et Õpetaja tänava ümbruses oleva Õpetaja asumi rahvas kokku tuleb ja enda seast asumivanema valib, on üsna tõenäoline, siis seda küll ette ei kujuta, kuidas enam kui tuhat Kastani kandi inimest kokku saadakse, et vanemat valida. Nimelt on küla- ja asumivanema statuudis kirjas, et vanema valimisel peavad osalema vähemalt pooled asumisse sisse kirjutatud alalistest elanikest, kellest omakorda vähemalt pooled peavad hääletama kandidaadi poolt.
Küla- või asumivanemaks saamisele on seatud väga kõrge künnis. Esiteks on juba koosoleku otsustusvõimelisus seatud üllatavalt kõrgele, teiseks võib vanema kohale aga ainult üks tugev kandidaat, vastasel korral ta vähemalt iga neljandat sissekirjutusega inimese häält kokku ei saa.
Ebaharilikult kõrge tsensus viitab sellele, et külavanemaks saab ühe piirkonna suur autoriteet.
