Poola suursaadik Grzegorz Kozłowski oli läinud neljapäeval Haapsalus, et Poola-teemalise näituse avamisega juhatada sisse Poola 100. sünnipäeva nädal Eestis.
Poola ja Eesti tähistavad tänavu oma 100. sünnipäeva. Ometi on Poola kuulsusrikka ajalooga suur riik, Eesti aga väike. Kui sarnased või erinevad need kaks riiki on?
Arvan, et sarnasusi on rohkem kui erinevusi. Esiteks pole ma päris nõus väitega, et Eesti on väike. Kui vaadata pindala järgi, olete suurem kui Taani, Šveits või Holland. Kui vaadata rahvaarvu järgi, siis olete muidugi väikesed, aga see on üks Eesti ees seisvaid väljakutseid.
Aga millised on meie sarnasused? Arvan, et meil on suuresti sarnane teema – julgeolek. Oleme mõlemad NATO liikmed ja meil on sarnased ohud. Kui vaadata sõjalist koostööd, siis on see üsna optimaalne. Teil Eestis on NATO väed, meie väed on samal ajal Lätis.
Meid ühendab ühine ajalugu. Poola küll taastas sada aastat tagasi oma iseseisvuse, teie saite selle, kuid me mõlemad oleme pidanud iseseisvuse eest võitlema vene bolševike ja saksa agressorite vastu.
Mis on erinev? Väljakutse on majanduslik koostöö. Eesti turg on väike, Poola oma suur. Poola on üks suuremaid riike Ida- ja Kesk-Euroopas, aga arvan, et ikkagi sobime väga hästi kokku, sest Eesti on konkurentsivõimeline ja innovaatiline ning pakub Poola ettevõtjaile huvi.
Mis alal on koostöö Poola ja Eesti vahel kõige tihedam?
Kõigepealt muidugi poliitilisel ja sõjalisel tasandil. Teiseks kultuurialane koostöö. Olen Eestis olnud kaheksa kuud ja üllatunud, kui palju ühiseid kultuurisündmusi on Poolal ja Eestil. Näiteks mõlema riigi kultuuriministeeriumid osalevad projektis „Traditsiooniline rahvapill sajandaks juubeliaastaks: Poola – Eesti”, kus Eesti kingib Poolale kandle ja Poola Eestile oma rahvuspilli simbli.
Muidugi on teie kõige kuulsam helilooja Arvo Pärt ka sügaval meie südames.
Kuidas on lood kaubandusalase koostööga?
Eesti ettevõtjad on mulle kurtnud, et Poola turg on keeruline, sest on nii suur ja meie hinnatase on väga erinev. Poola tooteid võib Eestis leida igas poes. Kõige tuntumad on muidugi õunad.
Loodan, et järgmise viie-kümne aasta jooksul aitab meid ühenduskanalite areng, näiteks Via Baltica ja Rail Baltic. Mulle oli üllatuseks, et autoga Varssavist Tallinna sõitmine võtab aega 13–14 tundi, kuigi vahemaa on alla tuhande kilomeetri. Samas on Varssavi ja Brüsseli vahe 1400 kilomeetrit ja sõitmine võtab kümme tundi. Nii et üks asi on Rail Baltic ja arvan, et ka mereühendus Gdanskist või Gdyniast Tallinna oleks hea.
Poola turistide arv Eestis kasvab, tänavu on see kasvanud kümme protsenti.
Kui palju eestlased Poolast tegelikult teavad?
See on keeruline küsimus. Ma arvan, et kultuuri kaudu teatakse. Sellised inimesed nagu Poola riigitegelane Józef Piłsudski, teda ja kindral Laidoneri ühendav Maria Laidoner, ka Poolas tuntud näitleja Bruno O’ya.
Minu osa Eestis on mitte ainult Poola tutvustamine Eestis, mis on iseenesestmõistev, vaid ka Eesti tutvustamine Poolas.
Kui Haapsalut ühendab Poolaga see, et siin on elanud kindral Laidoneri pooltarist abikaasa Maria Laidoner, siis millised paigad Eestis on veel Poolale olulised?
Kindlasti Tartu, mis oli Poola süda Eestis ja mis kuulus Poolale üle poole sajandi. Tartul ja Poolal on palju seoseid, mitte ainult lipp. Ka Narva – sellepärast korraldame Narvas Poola 100. aastapäeva vastuvõtu ja oleme väga tänulikud, et ka president Kersti Kaljulaid sellest osa võtab.
