Nõva kandis murravad hundid lambaid, Taebla ümbruses aga vasikaid.
“See on nii tavaline,” nentis Linnamäe jahimees Hugo Peterson. “Põhimadin käib Taebla kandis, kogu aeg murtakse. See on ebanormaalne olukord. Eesti on ju põllumajandusmaa olnud, me ei pea ju kariloomi kiskjatele saakloomaks.”
“Kaks lammast ja viis vasikat maha murtud, kahte tõsiselt vigastatud,” loetles Taeblla jahiseltsi pealik Jarro Mihkelson viimase aja huntide murdmisi Võntkülas Kaabli farmis.
“Murdmine oli neli päeva järjest,” nentis Mihkelson. “Pahameelt tekitas, et hundid murravad küla keskel. Viimased kaks murdmist toimus 50-60 meetri kaugusel laudast.”
Võntküla kandis on Mihkelsoni sõnul palju karjakasvatajaid, lisaks lehmadele kasvatatakse hobused ja lambad.
“Ei oskagi öelda, kas neid on palju või on nad väga liikuvad,” ütles Mihkelson huntide arvu kommenteerides. Vahepeal, kui olid vihmased ilmad, said jahimehed jälgi ajades aru, et hundid olid selakandis kahe-kolmekesi pundis liikumas. Kui tuleb lund, siis selgub, kui palju neid tegelikult liikumas on.
Taebla jahipiirkonnas on Mhkelsoni hinnangul praegu rohkem hunte Martimetsa raba, samuti Martna ja Turvalepa piirkonnas. Suvel olnud Turvalepal lammaste murdmist palju. “Ka Linnamäe ja Keedika piirkonnas on neid liikumas,” ütles Mihkelson.
Praegu pole jahimeestel teha muud, kui pealt vaadata. “Küttida ei ole siin midagi, sest hundijaht pole veel alanud,” nentis Milhelson.
Hundid murravad vasikaid, sest tema peamist saaklooma metssiga on metsas väga vähe. “Kitse- ja põdravasika võtab hunt ka ette, aga vasikat on lihtsam murda,” lausus Mihkelson. “Hereford suudab end hundi eest kaitsta, on karjaloom.”
Nõva jahiseltsi esimees Riho Ööbik ütles, et Nõva kandis on huntide saagiks langenud peamiselt lambad. “Nõmmemaa külas ja Vaisi külas. Kümnete viisi,” nentis Ööbik. “Üks lambakasvataja ütles, et ega ta sellelks lambaid ei kasvata, et keskkonnaametilt murdmistoetust saada.”
“Me tegime oma taotluse [hundilaskmisloa saamiseks], aga keskkonnaamet ei rahuldanud seda,” tõdes Ööbik.
“Paar päeva tagasi nähti hunti Vaisi küla vahel heinamaal,” ütles Ööbik. “Kaamerasse on jäänud neid nii üksikult kui ka paarikaupa.”
Hundid pole sealkandis varem nii palju koduloomi murdnud. Ka Ööbik peab selle põhjuseks seda, et metssigu enam metsas pole ning ka seda, et lambakasvatus on laienenud.
Enam ei julge metsa kusele ka minna….
Looduse tasakaal on “targa” inimese poolt nii ära rikutud – kõik huntide saakloomad ühel või teisel põhjendusel (ja neid ikka ju leiab!) maha lastud metsas, metsadki maha raiutud – kõik ikka inimese kasuks! Mis siis huntidel muud üle jääb kui tulla inimeselt tagasi võtma? Jahimehed on pannud asja suure kella külge et saaks jälle kohta ja aega valimata tappa, kasvõi keset teiste koduhoovi!
Õpetavad praegu kutsikaid murdma
Meie hundid.
Tuld ja ainult tuld susidele!
olut tahaks jah
Lasin ise suve jooksu 17 hunti Noarootsis
Keda peaks huvitama mingi keskonnameti tugitoolisistujate luba.
Meestel on niikuinii karabiinid olemas. Kuul kerre ja susi ära matta või ära põletada.
Kes see ikka teada saab? Mäletan, et nõuka ajal olid mõned hundid ainult sügavates Nõva ja Palivere metsades. Nüüd murravad vabalt koduloomi ja varsti ka mõne metsateel liikuva jalgratturi või õpilase.
Joo vähem
Nii tavaline on see ka, et kõmmutatakse kõike mis ette jääb.