Uue riigikogu valimistelt jäävad kõrvale üllatavalt paljud vanad tegijad, samas näeme suure tõenäosusega täiesti uut suurt vastasseisu.
Erinevalt varasematest riigikogu valimistest on kampaania alanud varem, kestab juba mitmendat kuud. Selle kõige nähtavamaks osaks on teated erakondade ja valimisnimekirjadega liitujatest, erakonnavahetustest ning üha enam poliitikast lahkumistest.
Just viimaste poolest on see suvi ja sügis olnud rikas ning puutumata pole ükski erakond peale EKRE. Lahkujate seas on riigikogu liikmeid, ministreid, lahkumisi on ennetähtaegselt uude ametisse, „lihtsalt ära” ja otsustena uutel valimistel enam mitte kandideerida.
Kaugemalt alustades on see riigikogu koosseis ilmselt kõige enam liikmeid kaotanud. Esimeste minejate seas olid Mihkel Raud, Martin Kukk, Juhan Parts, Ken-Marti Vaher ja Jaak Aaviksoo. Hiljem on sellesse ritta lisandunud Andrei Novikov, Remo Holsmer, Deniss Boroditš, Martin Repinski ja Eerik-Niiles Kross. Samas võib mõni neist märtsis kandideerida.
Valimiste lähenedes on poliitika selja taha jätta soovijad pigem eelistanud parlamendi lõpuni tiksuda, kuid teatanud enam või vähem selgelt, et märtsis neid valimisnimekirjast ei leia. Urve Palo, Anne Sulling, Laine Randjärv, Lauri Luik, Meelis Mälberg, Terje Trei, Peep Aru, Maire Aunaste, Hannes Hanso, Jaanus Marrandi ja Krista Aru. Erinevate silmade läbi võib iga üksiku lahkuja panust Eesti poliitikasse erinevalt hinnata, kuid üldiselt räägivad nad suuresti sama lugu: Eesti poliitika pakub järjest vähem eneseteostuse võimalusi, isegi kui selle all küüniliselt mõista üksnes stabiilset töökohta soojas toas.
Ilmselt tuleb poliitikast lahkujaid veel ja võimalik, et nii mõnegi praeguse riigikogu liikme otsus sõltub erakonna pakutavast ringkonnast ja kohast nimekirjas.
Valimisnimekirjade koostamine ringkondade kaupa juba käib, ehkki midagi lõplikku need veel endast ei kujuta. Erakondade valimistoimkondadel on siin erinevaid proovikive: mõnel erakonnal on liiga palju ambitsioonikaid karjääripoliitikuid, kes magusamatele positsioonidele hammast ihuvad, teistel on suuri raskusi ka suurtesse ringkondadesse vähegi head tulemust lubavate esinumbrite leidmisega.
Näiteks Reformierakonnas seisab uus juht Kaja Kallas keeruliste valikute ees suurte egode tasakaalustamise, parima valimistulemuse ning enesekehtestamise vahel. Kõike korraga ei saa. Isamaa peab leidma rahuldava esinumbri Tartusse.
Vähemalt lühikeses perspektiivis on potentsiaalse häältesaagi kindlustamisega kõige suurema edasimineku teinud sotsiaaldemokraadid, kelle esimees Jevgeni Ossinovski veel paari kuu eest pidas tõsist võitlust, et valimistele ikka peaministrikandidaadina minna. Nüüd on erakonna valimisteks ettevalmistamise nimel valitsusest lahkunud Ossinovskil ette näidata mitu tippkandidaati, kes erinevate pakkumiste vahel kaalusid. See on viinud tõusule ka sotside reitingu. Samas pole sugugi kindel, et Indrek Tarand kujutab SDE jaoks võitu. Ees seisab pikk valimisvõitlus, kus Tarand võib üllatada nii hea kui ka halvaga.
Keskerakonna esimehele tegi vastiku üllatuse Peeter Ernits, kes hüppas EKREsse. Ernits ei ole Tarand, aga märgiliselt teeb tema üleminek tüli kahel rindel. Esiteks paneb see Ratase peaministrina olukorda, kus tal on vaid napp enamus parlamendis. Ernitsa eeskuju on silmnähtavalt nõudlikumaks muutnud teised riigikogu fraktsiooni siseopositsionäärid. Teiseks – nagu näitab ka viimane ERRi tellitud Turu-uuringute ASi küsitlus – on EKRE Keskerakonna kõige tülikam võistleja maavalijate häälte pärast. Ernits kandideerib kõige puhtamas maaringkonnas Tartu- ja Jõgevamaal. Eestikeelsete valijate toetus on aga Keskerakonnale väga vajalik.
EKRE ise on kindlasti rõõmus võimaluse üle end peamise Keskerakonnale vastanduva erakonnana välja mängida. See toob nad koos reitingutõusuga Eesti poliitika kõrgliigasse. Mart Helmele sobib rahvuspõhine vastandumine suurepäraselt, samuti pole karta, et vaidluses Keskerakonnaga tuleks puudutada ebasobivaid valdkondi nagu majanduspoliitika.
Kas see vastasseis jätab teised erakonnad kõrvaltegelaste rolli? Vara öelda, kuid ilma uusi teemasid ja nimesid mängu toomata võib see oht neid ähvardada küll.
