Esmaspäeval, 3. septembril pidas kaitsepolitsei riigireetmises kahtlustatavana kinni kaks meest, Deniss Metsavas (s 1980) ja Pjotr Volin (s 1953). Kuriteo toimepanemise ajal töötas Metsavas Kaitseväe peastaabis.
Mehi kahtlustatakse Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude Kindralstaabi Luurepeavalitsusele (GRU) Eesti riigisaladuste ja salastatud välisteabe edastamises. Kahtlustuse järgi pandi riigireetmine toime enam kui viie aasta jooksul.
Eile, 4. septembril võttis Harju maakohus kriminaalmenetlust juhtiva riigiprokuröri Inna Ombleri taotlusel kahtlustatavad vahi alla.
Riigi peaprokurör Lavly Perling selgitas, et riigivastased kuriteod on Riigiprokuratuuri jaoks prioriteetsed. „Tegu on raskete ning julgeolekut tõsiselt ohustavate kuritegudega ning prokuratuuri ülesanne on tagada neis asjades kohtukõlbulike tõenditega süüdistatavate kohtu ette viimine, et kohus saaks riigi vastu kuritegusid toimepannud isikute üle õigust mõista,“ selgitas peaprokurör Perling.
Perling avaldas täna toimuval pressikonverentsil, et üks kahtlustatavatest oli kaitseväe peastaabi lahingutoetusjaoskonna staabiohvitser major Deniss Metsavas, teine tema isa Pjotr Volin. Metsavas töötas Kirde kaitseringkonnas suurtükiväe ohvitserina. Alates esmaspäevast pidanuks ta asuma tööle kaitseliitu staabiohvitserina.
Kaitseväe juhataja kindral Riho Terras tõi esile, et major Metsavas on teeninud Eesti kaitseväes alates 2008 tegevteenistuses ning on suutnud endast jätta mulje kui pädevast ja pühendunud ohvitserist. “Aga tegemist on reeturiga,” märkis ta. Riigikaitsesse on tema sõnul löödud oluline haav ning kogu kaitsebväe inimestele on see emotsionaalne löök. Nüüd asub kaitseministri korraldusel tööle komisjon, mis hakkab uurima olukorra lahendamist. Tema sõnul on tegu olulise kahjuga nii Eestile kui ka liitlastele.
Kriminaalmenetlust juhtiv riigiprokurör Inna Ombler avaldas pressikonverentsil, et Vene sõjaväeluurele on praeguste andmete järgi toimetatud mii Eesti riigisaladust kui ka salastatud välisteavet. “Kõik see on seotud loomulikult Metsavase võimaluste ja juurdepääsuga,” lisas ta. Missugused andmed need täpselt olid, ei saa tema sõnul praeguses menetlusstaadiumis avaldada. Kahtlustatavad on andnud Ombleri sõnul ütlusi, ent mis nende sisu on, ei saanud prokurör avaldad.
“On selge, et juurdepääsu võimalused salastatud teabele olid eelkõige Metsavasel, kuid selle salateabe edastamine ja toimetamine GRU-le oli toime pandud mõlema isiku poolt,” märkis Ombler. GRU-ga hoiti ühendust nii sidevahendite teel kui ka otsekohtumiste kaudu. Kas andmevahetus toimus Eesti või välisriigi territooriumil, ei saanud prokurör avaldada.
Ta avaldas ka, et nii Metsavas kui ka Volin olid Eesti kodanikud, saades kodakondsuse 1990. aastatel Eesti kodakondsuse. Volini tausta kohta ütles Ombler, et ta on pensionär, aga enne pensionile jäämist on Volin muuhulgas töötanud Eesti vanglateenistuses.
Kuriteo motiividest ei soovinud kaitsepolitseiameti (kapo) peadirektor Arnold Sinisalu pikemalt rääkida, ent siiski märkis ta, et alati ei ole tegu santaaži või muu sarnasega. “Koostöö võib alata lihtsalt sotsiaalsete kontaktide põhjal. Inimesega tehakse pikka asja tööd ja mingil hetkel, kui inimene on edastanud kübekese informatsiooni, on ta sinna sisse mässitud ja tal pole enam tagasiteed,” tõi ta esile ning rõhutas, et pole mõtet luua ka vandenõuteooriaid, justkui oleks tegu olnud ideoloogilise tegevusega.
Kell 13 korraldas prokuratuur pressikonverentsi, kus annavad toimunust ülevaate riigi peaprokurör Lavly Perling, kriminaalmeneltust juhtiv riigiprokurör Inna Ombler, Kaitsepolitseiameti peadirektor Arnold Sinisalu ning kaitseväe juhataja kindral Riho Terras.
Kriminaalasja kohtueelset menetlust juhib Riigiprokuratuur ja viib läbi Kaitsepolitseiamet.