Tavalise 150 tonni odra asemel sai põllumees Margus Kask 30 hektarilt 20 tonni.
Põua tõttu on vili hõre, lõikamiseks madal ja kasvanud nii, et samal põllul on osa vilja juba valmis, osa veel toores. „Peale töörõõmu ei ole suurt midagi,“ ütles Noarootsis vilja kasvatav Margus Kask.
Ning mingi tainaskirjanik delfis kasutas väljendit “imeline” suvi.
Kustkohast “võrdsus” välja luges, et riik appi plaanib minna?
Veiko-köögiviljade jms niisutamine võib veel kõne alla tulla, aga teravilja hind (mitme)kümnekordistuks ja isegi üsna uhke auto on jäätiseraha nende kulutustega võrreldes. mageveeressurssi isegi ei jätkuks. kaevud jääksid kuivaks jne.
Aga Eesti uusmõisate tüüpi põllumajandus on ummikus küll. Seda näitab kasvõi see, et Lääne Elu andmetel on juba pikemat aega Läänemaal järgi veel vaid 3-6 põllumeest.
Kas riik tuleb appi KÕIGILE ettevõtjatele, kui tõestavad, et äri jäi miinustesse mitte oma süül? Või ainult põllumees on erilise kohtlemise all?
Kuule .sa ei saa aru et see on teie toidulaud.kui toidu hinnad tõusevad on linna inimestel kisa lahti.TOIDU KRAANID TULEB LINNADELE KINNI KEERATA.linna inimesed tahavad kõike pool muidu saada.
Nii kuri. Kui toidukraanide kinnikeeramine kuidagi müüki suurendada aitab, siis küll. Pealegi kõik me vajama kõike. Põllumees ei käi kusagil püksata ja paljajalu. Ostavad endale tehnikat, mida nad vajavad, teenuseid kasutavad jne. Kõigi töö ja selle tulem on vajalik. Pole ma ka väitnud, et ei tohiks põllumeest toetada. Põllumehel on ilmastikurisk, mõnel teisel on muud riskid. Sallivust!
Vene ajal näiteks Laitse põllu peal olid veesplinklerid, ehk kastmissüsteem, mida on siiamaani näha. Praegu talunik-ärimees pigem ostab endale uhke auto