Tänasel avatud talude päeval tegi huvilistele uksed lahti astelpajusaadusi valmistav Sepa ökotalu.
Talu perenaine Helena Lagle Tiks rääkis, et aastal 2000, kui nad astelpaju istanduse rajasid, oli see üks esimesi nii Läänemaal kui ka Eestis. Nüüd, 18 aastat hiljem on nende talu põhitegevuseks jätkuvalt astelpaju kasvatamine, marjade müümine ja nendest toodete valmistamine. „Kui kunagi öeldi, et astelpaju eluiga on 10 aastat, siis meie näite puhul saab öelda, et on kauem,“ ütles Tiks.
Astelpaju kasvab Sepa ökotalus kolmel hektaril ja kokku ligi 3000 põõsal.
Tavaliselt saavad marjad valmis augusti lõpus või septembri alguses, siis tänavu valmivad marjad varem. „Marjad pole kunagi nii vara nii suured olnud,“ ütles Tiks.
Marju on nad aastate jooksul proovinud korjanud erinevalt. Alguses proovisid käsitsi, kuid Tiksi sõnul nopivad tublimad korjajad kilo tunnis. Saaki on aga olenevalt aastast 5-10 tonni. „Keegi seda käsitsi noppida ei jõua,“ ütles Tiks.
On proovitud ka viisi, kus on alla pandud võrgud ja puid raputatakse. Siis kukkusid alla vaid lödid marjakestad. Kõige tõhusamaks vahendiks on nad leidnud külmutamise. Igal sügisel kolme nädala jooksul lõikavad nad puudelt marjad koos okstega ära, panevad need paariks päevaks külmhoonesse. „Kui nad on 20 kraadiga korralikult läbikülmutatud, siis raputad oksi ja tulevad nii kergesti lahti,“ ütles Tiks.
See on ka põhjus, miks kõik müüdavad marjad on neil sügavkülmutatult. Need, kes tahavad värskeid marju, võivad endatarbeks ise tallu korjama minna.
Sel viisil pügavad nad ka igal aastal oma põõsaid korrlikult. Tiks arvab, et korralik pügamine võib olla ka põhjus, miks nende istanud nii kaua säilinud. On. Loomulikult ei püga nad kogu taime ära, vaid 30-40 protsenti jääb kindlasti puudele lindudele söögiks. „Oktoobris teevad linnud puhta vuugi,“ ütles Tiks.
Algselt oli astelpaju Tiksi sõnul kasvatada puhas lust ja lillepidu, sest ühtegi kahjurit ei olnud. Nüüdseks on Eestisse jõudnud astelpaju kärbes. Veel Sepa tallu kärbes jõudnud ei ole, kuid pererahvas on selleks valmis. „Tunduski liiga roosiline,“ ütles Tiks.
Aastani 2009 müüs talu vaid marju. Nüüd teevad nad koostööd Maaülikooliga ning nende tootevalikusse kuulub 100protsendiline mahl, magusam astelpaju jook ning astelpaju jahu, mis valmib mahlajääkidest. Tiksi sõnul sobib jahu nii smuutide sisse, pudrule, küpsetistesse kui ka lihatoodetesse. „Seal on tohutult vitamiine ja antioksüdante,“ ütles Tiks.
Astelpajud on tuultolmnejad ning vaja on nii isast kui ka emast taime. Sepa talus on üks isane taim kaheksa emase taime kohta.
Eelmine aasta hooldasid istandust lambad, tänavu hakkas lammastele astelpaju maitsema ning nad tuli teisele karjamaale saata.
Malle-Liisa Raigla fotod
