Haapsalu aselinnapea Peeter Vikman tõdes, et on kuursaali olukord hull: „Kaela ta küll ei kuku, aga silmailu rikub.”
Kuursaali fassaadi dekoratiivsammaste värv on koorunud, paljastades mädaneva puidu. Vikman suskas võtme posti sisse nagu sulavõisse. Merepoolsel küljel on olukord hullemgi. Vundamendilt on krohv pudenenud. Ühest dekoratiivpostist on enam kui pool mädanenud. Selle kohta ütles Vikman, et remondi ajal jäi see post ehitajal kahe silma vahele. Mädanenud on ka aknaraamid, kohati on raamidel lausa augud sees.
Äkki annaks hoone tasuta (või väga soodsalt) rendile ja rentnik hoolitseb maja välimuse eest (ja sisu)?
Tegelikult võiks võtmega mädas sonkiv Vikman tunnistada seda, et omal ajal kui kuursaali linn renoveeris oli tegu 50% “pakasuhhaga”. Alustada võiks sellest, et järelvalvet teostas sama sell kes Facios oli promenaadi ehituse projektijuht. Meenuvad sõnad…..”kuursaal peab promenaadi avamiseks valmis saama aga kuna raha pole siis pange paksemalt värvi”. Mida sa kurat seal songid! Ise selle sita kokku keerasite omal ajal!
Milles küsimus-rikas omavalitsus,paneme iga viie aasta järel pool milli sisse ja kena keik!
Teisest küljest vaadates on omavalitsuse käed riigihanke seadusega seotud,kuna meie parlamendis ei tunta inglise vanasõna “Ma ei ole nii rikas,et odavat asja osta” !
Vastus peitub tellija ja ehitaja iganädalastes objektikoosolekute protokollides.
Ükski asi ei kesta igavesti, seda veel eriti hoone, mis otse mere kaldal ja saab tormides niiskust ja veepritsmeid. Tuleb lihtsalt remontida tihemini, sest inetu fassaad riivab silma.
Ega kui tööde teostajaks valitakse alati riigipoolt kōige odavam pakkumine.seal hulgas ka materjalile.siis ei ole midagi imestada,et teostatud töö lihtsalt ei kesta.
On võimalik ka teha kaks hanget, eraldi tööle ja eraldi materjalile. Materjali hange peab saama heakskiidu ka Muinsuskaitselt materjali kvaliteedi osas eriti. Kuna ehitaja teenib ka oma tasku, siis materjal on hea koht, kus kohalt kasu lõigata ja ka tööle vähema pakkumisega selle arvel “võita”pakkumine.