Kooli lõpp on kohe käes. Lääne Elu uuris kahelt Läänemaa ühisgümnaasiumi abituriendilt, millised plaanid neil edaspidiseks on.
Kelly-Karen Jõeleht ja Piia Tomingas lõpetavad ühisgümnaasiumi majandusklassi kuldmedaliga. Mõlemad ütlevad, et majandussuuna valisid nad tulevikule mõeldes.
„Kui kunagi tahan ettevõtlusega tegelema hakata, siis mingi ettekujutus on olemas, kuidas see kõik üldse välja näeb,” ütles Tomingas.
„Mõtlesin, et piisavalt lai suund ja tulevikus saaks seda ära kasutada,” lisas Jõeleht.
Oma tulevikuerialaks nad aga majandust ei vali. Kumbki tüdrukutest ei näe, et kaelas rippuv medal annaks neile eelisseisu.
„Medal pole olnud omaette eesmärk, vaid kui teeme, teeme korralikult,” ütles Tomingas.
„Mul on alati olnud see põhimõte, et kui ma midagi teen, siis nii hästi, kui ma saan,” kinnitas Jõeleht.
Jõeleht plaanib minna õppima Tallinna majanduskooli turundusspetsialistiks ja Tomingas tudeerida Tartu ülikoolis looduskaitset ja bioloogiat.
Kutseõppeasutuse valis Jõeleht seepärast, et teha teistmoodi. Teise valikuna on tal plaanis minna õppima turundust ülikooli.
Tomingas sai oma valikus kindlaks, kui tegi 11. klassis bioloogias uurimistöö. „Sain aru, et looduskaitse on see teema, mis paneb mu silma särama,” ütles ta.
Teda huvitavad Eestis toimuvad looduskaitseteemalised arutelud, ta tahab nendest rohkem teada ja sõna sekka öelda ning tulevikus aidata. Oma mõtted looduskaitsest pani ta kirja ka kõnevõistlusel osalenud kõnes, millega jõudis presidendi vastuvõtule.
„Meie saladuslikud sood ja muinasjutulised metsad on muutunud justkui iseenesestmõistetavaks. Me ei näe enam puude taha, kus peidavad end eesti rahvajuttudest tuntud töntsakad karud ja kavalad rebased, kus kasvavad võluväega hiiepuud ning kust kord aastas võib leida sõnajalaõit,” kirjutas Tomingas oma kõnes.
Tominga hinnangul ei ole Eesti looduskaitses kõik praegu päris hästi, kuid see ei ole ka seisus, kus enam midagi päästa ei anna. Tema hinnangul peaks Eesti loodust vaatama natuke teise nurga alt ning just selles osas tahaks ta ka ise midagi ära teha.
Ülikooli sissesaamisega Tomingal probleeme ei ole. Tänu kõrgetele olümpiaadikohtadele on ta oma erialal juba sees. Seetõttu pole tal ka varuplaani.
Gümnaasiumis õpitud majandusega ei soovi kumbki neiu praegu oma elu siduda, kuid Tomingas ütleb, et väikesed helesinised unistused tal siiski on – võibolla tulevikus teeb ta oma pisikese kohviku.
Jõelehel ei ole samuti huvi äriga tegelema hakata, pigem ikka ettevõtte turundus- ja reklaamipoolega, mida plaanib õppima minna. Samuti huvitab teda reklaami taga olev psühholoogia, ta soovib aru saada nüanssidest, kuidas reklaam on teda ennast mõjutanud käituma.
Kümne aasta pärast loodab Jõeleht töötada turunduse alal, olla õppinud ka ülikoolis. Tomingas seevastu näeb end ebatraditsioonilise noorena. Ta tahaks elada kuskil rahulikus kohas Läänemaal ning töötada siin. „Ma usun ja loodan ja tean, et siin tegelikult on võimalus looduskaitse ja bioloogia alal töötada,” ütles ta.
Juba ülikoolieelsel suvel teevad neiud tööd – Jõeleht Bauhofis suveabilisena, Tomingas läheb kohvikusse teenindajaks.
