Indrek Hargla esitles täna HÕFFil oma uut raamatut „Kolmevaimukivi“, mis on kogumik Hargla viimase aja lühijuttude parematest paladest, mis pole varem kaante vahele jõudnud, aga on ka täiesti uusi tekste, mis on kirjutatud just selle kogumiku jaoks.
„Üle poolte on uued lood ja nende vahele pikkisin mõned trükikõlbulikud viimaste aastate lood,“ ütles autor ise.
Varem avaldatud juttudest on näiteks „Tammõküla viljakuivati“ võitnud Eesti ulmeauhinna ja põnevusjutt „Suvitusromaan“ ilmunud ajakirjas „Looming“.
Tegemist on väga mitmekesise kogumikuga, millest suurema osa võib tähistada sõnaga „ulme“. „Ma mõtlesin, et kirjutan ulmekogumiku ja see tuli võrdlemisi laia skaalaga.“ Raamatus on krimilugusid, kosmoselaevu, fantasy-seiklust ja etnoainelisi õudusjutte. „Ja nendest lugudest koperdab päris suur hulk ajaloolisi tegelasi läbi,“ ütles Hargla.
Lugeja kohtub näiteks Lehola Lembitu, Harald Kerese, Albert Einsteini, Antoine de Saint-Exupéry, Gustav Naani, Isaac Asimovi, Ursula K. Le Guini
ja Läti Hendrikuga ning üle tosina aasta astub üles ka Hargla üks kõige kuulsamaid kangelasi pan Grpowski.
„See raamatu on tribuut ulmekirjanduse sünnile ja teemadele, mis olid ulmekirjanduse sünni juures hästi tähtsad. Tsitaate, viiteid ja kummardusi võib siit leida omajagu,“ rääkis Hargla.
Küsimusele, kas Harglal jookseb näiteks apteeker Melchiori lugusid kirjutades visuaal silme ees, kuidas see teleseriaalina välja näeks, vastas Hargla eitavalt.
„Mingi visuaalne pilt tekib kirjutades paratamatult. Küsimus on selles, kui täpselt seda edasi anda. Ma üritan näiteks vältida tegelaste välimuse ja ümbruse detailset kirjeldamist, aga stoori jookseb peas filmina küll,“ tunnistas Hargla.
Ka vastas Hargla eitavalt küsimusele, kas ta kirjutab oma raamatuid mõttega, et sellest peaks saama filmi või seriaali stsenaarium.
„Ei! Pigem vastupidi. Kui nüüd Melchiori raamatutest rääkida, siis kuna on oht, et neist võivad saada filmid, siis viimased raamatud ma olen kirjutanud teadlikult nii, et filmilikku lugu oleks seal võimalikult vähe ja keegi ei tahaks neid filme teha,“ ütles Hargla.
Küsimusele miks nii, vastas kirjanik – ei ole vaja!
„Filme tuleb teha siis, kui on väga hea stsenaarium. Aga viimased kaks Melchiori on väga tekstuaalsed ja pikkade kirjeldustega, mis on ebafilmilikult staatilised ja mida filmi ei saa panna. Ma loodan, et see kõik peaks filmitegijad eemale peletama,“ teatas Hargla heatujuliselt.
Veel vähem oli ta vaimustatud seriaali mõttest.
„Ma ei usu, et Eestis oleks ressurssi ja inimesi, kes suudaksid toota tänapäeva Euroopa standardile vastavaid draamasarju. Melciorist on küll film ette valmistamisel, aga minu hinnangul ei ole Melchiori-raamatud kindlasti kiire tegevusega telesarja materjal. Tele jaoks peaks need moonduma mingiks teistsuguseks looks, aga mul ei ole selleks mingit motivatsiooni. Mis on kirjutatud raamatuks, las jääbki raamatuks,“ ütles Hargla.
Fotod: Lemmi Kann
