Foto: Markus Sein
Haapsalus näeb nädalavahetusel filme, mida ei leia telerist, kinost ega internetist.
Täna õhtul kell seitse kustuvad Haapsalu kultuurikeskuse teatrisaalis tuled ja algab 13. Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivali avafilm „Märulikool”. See on postapokalüptilise märuli esilinastus väljaspool USAd ja kohale on lubanud lennata filmi režissöör Trevor Stevens ning peaosatäitja Heston Horwin. Järgneb kaks ööpeva peaaegu katkematu kosena filme, teemapidusid ja vestlusringe ulmelistel teemadel.
Kolm filmisoovitust
HÕFFi kavas on tänavu 29 pikka filmi, lisaks lühifilmid. Festivali programmi koostaja Helmut Jänes tõi välja kolm filmi, millele on vähem tähelepanu pööratud, kui nad vääriksid.
„Minu enda jaoks võibolla šokeerivaim oli reede keskööl linastuv Korea film „KFC”,” ütles ta. „See kestab küll napilt tund aega, aga suudab selle aja jooksul üllatada iga kandi pealt.”
„KFC” on väga erinev tavalistest Aasia seisundifilmidest. See läheb draamast üle märuliks ja edasi kannibalifilmiks, aga see kõik on väga nihkes. Sellel on komöödiajooni, kuigi komöödiaks ei saa seda lugeda. See hirmutas mind väga süngel moel. Jääd uskuma, et sellised asjad juhtuvadki päriselt,” kirjeldas Jänes.
Retroprogrammis on kolm Eesti filmi – 1980ndate lastefilm „Keskpäev” ning 1990ndate filmid „Macbeth” ja „Killing Tartu”. „Keskpäeva” teavad kõik Eesti televaatajad ja linastusele on lubanud tulla terve rida toonaseid osatäitjaid Maria Avdjuškost Mihkel Rauani. „Macbethi” peategelane on 1990ndate Eesti „pornokuningas” Aivar Palumäe ja film oli praeguseks kuulsate režissööride Andres Maimiku ja Arbo Tammiksaare kursusetöö. Kohal on Andres Maimik.
Jänes juhtis aga tähelepanu kolmandale Eesti retrofilmile – Ilmar Raagi „Killing Tartule” ehk „Tapvale Tartule”. See on Ilmar Raagi debüütfilm, mille valmistamisele kulus ainult tuhat krooni, tänapäevases vääringus 64 eurot.
Filmis avastavad kaks noort tartlast – baleriin Eva ja üliõpilane Paul – end vastamisi kultuuriministeeriumi verise salaplaaniga hävitada Eestist filmikunst. Kuigi Raag võttis teadlikult šnitti odavatest filmidest ja reklaamis seda kui Eesti halvimat filmi, lööb selles kaasa Eesti tippnäitlejaid.
„Võibolla oli kellelgi võimalus seda 1990ndatel näha. Mina olen küll näinud, aga mälestused on üsna udused. Seda ei ole nüüd näidatud ei kinos ega teles ega levi see ka internetis,” ütles Jänes. „Asi on selles, et unustati teha filmiõiguste lepingud. Seda ei saagi näidata ilma autori isikliku loata.”
„Võtsime Ilmar Raagiga ühendust ja ta oli meeldivalt üllatunud. Ta lubas ka ise kohale tulla filmist rääkima,” lisas Jänes.
Kolmas programmikoostaja soovitus on flaami režissööri Harry Kümeli vampiirifilm „Pimeduse tütred”. HÕFFi fookusprogramm on seekord flaami õudusfilmidest ja Harry Kümel on selle käilakuju. „Harry Kümel on flaami legendaarne žanrifilmirežissöör, kes alustas 1960ndatel. 1971 üllatas ta vampiirierootilise filmiga „Pimeduse tütred”. Kurioosumina Belgias seda filmi peaaegu ei näidata, aga USAs ja mujal Euroopas on see kultusfilm,” rääkis Jänes.
Filmi peaosas on Prantsuse näitlejatar Delphine Seyrig, kelle tööde hulka kuuluvad sellised klassikalised filmid nagu „Möödunud aastal Marienbadis”, „Kodanluse diskreetne võlu” ja „Šaakali päev”.
Haapsalus on kohal režissöör Harry Kümel ise, ta kohtub vaatajatega laupäeval kell 17.30. „Ehk räägib ta sellest, miks Belgias filmi ei näidata, aga mujal on see nii kuulus,” sõnas Jänes.
Neile, kes filme ei vaata
Kaugeltki kõigil ei ole õudusfilmisoolikat, kuid festivalil on tegevust neilegi. „Pühapäeval kella kahe paiku peab loengu Jüri Lina, kes ise on legendaarne tegelane ja teinud näiteks koostööd Andrei Tarkovskiga,” rääkis Jänes. „Jüri Lina peab akadeemilise loengu õudusfilmidest psühholoogia nurga alt.”
Laupäeval kell 15.30 linastub keldrisaalis Ameerika ehk mõjukaima õuduskirjaniku H. P. Lovecrafti ühe peateose järgi vändatud 2011. aasta film „Pimeduses sosistaja”. Pärast filmi räägivad Lovecraftist toimetajad Raul Sulbi ja Joel Jans. „Tuleb vestluse vormis jutuajamine, kus räägime kirjaniku tähtsusest ja siis ka tema ekraniseeringutest läbi aja,” lubas Sulbi, kes on kokku pannud ja hiljuti oma kirjastuses Viiking välja andnud kommenteeritud ja järelsõnastatud Lovecrafti lühiproosa mahuka kogumiku „Cthulhu kutse”.
„Eriliseks teeb Lovecrafti eelkõige see, milline tohutu mõju tal on hilisemale õuduskirjandusele ja -filmindusele olnud: eluajal praktiliselt tundmatu, fännatud vaid kitsas õudussõprade ringis, on temast vahepealsete kümnenditega saanud kõige enam hilisemat õudust mõjutanud looja,” rääkis Sulbi. „Tema õpilaste ja fännide nimekiri ulatub ju Stephen Kingist ja Neil Gaimanist John Carpenteri ja Guillermodel Toroni.”
„Eluajal tundmatust ning vaid üksikutes pulp-ajakirjades avaldatud autorist sai surma järel kultuskirjanik ning tänaseks on temast saanud popikoon, kelle looming ja isik on mõjutanud tervet meie kultuuriteadvust, isegi kui me seda endale alati ei teadvusta. Kogu hilisem õudus toetub Lovecrafti õlgadele,” ütles ta.
Laupäeva keskpäeval algab rõdusaalis HÕFFi mälumäng. „See on vist juba kuues kord ja ikka filmiteemaline,” ütles Helmut Jänes, kes on ise küsimused kokku pannud. Jänes lööb kaasa tugevas Jüri mälumängusarjas.
Festival algab reedel kell 18.45 kultuurikeskuse ees, kus rullitakse lahti punane vaip. „Riietumisstiil on pidulik / horrorglam,” ütles Jänes. „Seal saab ka endast punase vaiba pilte teha.”
Filmi- ja ulmerahvaga suhtlemiseks ei pea tingimata ametlikest vestlusringidest osa võtma. Enamasti leiab neid ka kultuurikeskuse kohvikust. Ööpeod on Africas ja kuursaalis.
Möödunud aastal lugesid korraldajad HÕFFi seanside külastusi kokku 4729, mis oli publikurekord. Enamik külastajaid käis mitmel seansil ja kui palju neid festivalil oli, Jänes ei tea. „Eks suurem osa rahvast ole Tallinnast. Pakun, et suhe on kaks kolmandikku mujalt ja üks kolmandik Haapsalu rahvast. Aga püüame võita ka haapsallaste südant ja ootame neid väga festivalile,” ütles ta.
