Kaks aastat tagasi tolmuvabaks muudetud kahe kilomeetri pikkune Kullamaa–Liivi–Taebla maantee lõik Suure-Lähtrust Kullamaa poole laguneb, maanteeamet pole veel otsustanud, mis teelõiguga ette võetakse.
Suure-Lähtrust Kullamaa poole sõites on esimesed kaks kilomeetrit sel kevadel tugevalt lagunenud.
„Esialgu püüame lappida,“ ütles maanteeameti Lääne regiooni hooldeosakonna Läänemaa peaspetsialist Tiit Ruut. „Kuidas edasi, see selgub mõne aja pärast. Me oleme maanteeametile oma ettepaneku teinud, et see kahe kilomeetri pikkune lõik hooldevälises korras remontida.“
Millal teelõik korda saab ning mida selleks ette võetakse, seda Ruut praegu veel öelda ei oska. „Konkreetset lubada ei oska, otsime lahendusi,“ lausus Ruut.
Sügisel 2014 sai Kullamaa ja Suure-Lähtru vaheline teelõik suures osas tolmuvabaks. Tiit Ruut meenutas, et teelõigu kate ehitati freespurust, mis tuli peamiselt Palivere–Risti teelõigult freesitud asfaldist, vähesel määral ka Risti–Riisipere teelõigult. Tee sai 8 cm paksuse freespuru kihi, mis kaeti kahekordse pindamisega.
Freespurust kogu tee katmiseks ei piisanud ning kaks kilomeetrit tee Suure-Lähtru poolsest otsast jäi toona kruuskattega. Kaks aastat tagasi muudeti see lõik tolmuvabaks kahekordse pindamisega.
Nn uue teelõigu kandevõime on vanemast osast oluliselt väiksem. Kahekordne pindamine ei pea Ruudu sõnul raskele tehnikale vastu.
Kahekordselt pinnatud mustkattega teid on Läänemaal lagunemas mujalgi. „Ega see [Kullamaa – Suure-Lähtru] pole ainus lõik,“ nentis Ruut. „Kirbla – Rumba teel on sama probleem, seal liigub põllumajandustehnika, sügisel oli tihe betoonivedu, Kõmsi – Mõisaküla jupp on samamoodi lagunenud.“
Maanteeamet ja omavalitsused üritavad teid säästa teede lagunemise ajaks kehtestatud koormusepiirangutega. „Nendest märkidest tuleks kindlasti kinni pidada,“ soovitas Ruut.
Fotod: Urmas Lauri
Põhiliselt on tolmuvaba kattega tee lõhkujad kevadisel teede lagunemise perioodil raskeveokid ja metsaveo masinad, kes teede massipiirangutest kinni ei pea. Kevadel kui tee muldkeha hakkab sulama muutub tee pehmeks nii lõhuvadki raskeveokid õhukese tolmuvaba katte. Kevadisel teede lagunemise perioodil tuleb Maanteeametil keelata kogu raskeveokite liiklus tolmuvaba kattega teelõikudel, kui soovime tolmuvaba kattega teede säilimist pikemaks perioodiks.
Need teed peaks kauem vastu, kui seal talvel jääkammiga ei ragistataks. Pole mõtet talvel suviseid sõidutingimusi taga ajada, vaid veidi ettevaatlikum sõidustiil valida.
kahjuks see tolmuvaba teekate pole mitte standartne asfalt teekate ja see 8 tonni koormuspiirang on ka nendele teekatele kõvasti ülepakutud, mingil ajal peaks olema ainult paar tonni, ainult sõiduautodele. Kes maksab need praegused kahjud ja remondid kinni?
2 aasta eest, endise Ridala valla tolmuvabaks muudetud külavaheteed on kohati sammuti suhteliselt läbi
kohalikud autofirmade omanikud, kes osutavad teenuseid raskeveokitega ei pea liikluspiiranguid millekski, Mägaris kiiruse passimise asemel võiks politsei ka neid teelõhkujaid püüda, eriti seal, kus eelmisel aastal ridalas teed tolmuvabaks tehti