Eesti Kultuurkapital andis täna laureaatidele kätte kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad.
Ühtekokku anti emakeelepäeval Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis välja 13 preemiat 11 kategoorias, võitjad valisid välja sihtkapitali nimetatud kirjandusžüriid.
Kultuurkapitali kirjanduse valdkonna peapreemia anti üle juba 2. veebruaril Malle Saluperele raamatu „Koidula. Ajastu taustal, kaasteeliste keskel“ eest ning elutööpreemia pälvis enam kui pool sajandit väldanud viljaka loometöö eest Mats Traat.
2017. aasta kirjanduse aastapreemiate laureaadid:
Proosa
- Vahur Afanasjev „Serafima ja Bogdan”
Teos on paljude jaoks juba paigutatud lahtrisse „turvaline ja tänuväärne etnograafiaromaan”. Muidugi on vägev, et Afanasjev laiendab Eesti kultuuriruumi piire meie oma territooriumil, aga raamat on ka midagi nurjatumat ja verisemat: musta huumoriga kättemaksuromaan, milles leidub etnovõngete vahel lausa splätteripurskeid.
Luule
- Aare Pilv „Kui vihm saab läbi”
Tihke ja tuumakas luulekogu „Kui vihm saab läbi” juhatab isiklikust maailmast filosoofilisse sfääri. Oma mitmekihilisuses nihestab teos lugejat, ühtlasi näitab Pilv luule enda võimalusi, tõmmates tähendustasandeid kord viimseni pingule, siis laiali laotades.
Esseistika
- Tõnu Õnnepalu „Valede kataloog. Inglise aed”
Teos jalutab vabalt žanrite vahel: on see luule, proosa või esseistika? Õnnepalu mõtisklused kulgevad täiesti oma radu, jõudes aga alati kohale, nende puhtais ja melanhoolseis toones selitub ometi lootus ja inimeseks olemise helgus.
Vabaauhind
- Elin Toona Gottschalk „Pagulusse. Lugu elust, sõjast ja rahust” (tõlkija Kersti Unt)
Ühe mulluse kirjandusaasta vapustavama teosena loob „Pagulusse” eluloolise „faktsiooni” ühe haaravalt põneva eluteega eesti naise elust, esitades ühtlasi kõneka peatüki Eesti 20. sajandi ajaloost, ent üdini jõudes saab peateemaks identiteet ja inimeksistents.
Näitekirjandus
- Siret Campbell „Beatrice”
Campbell tuli, nägi, võitis: tema ülimalt küps debüüt, tulevikuromanss on ühest küljest klassikaline täispikk näidend, teisalt täielik ulme, paeluv ühtaegu intellektuaalselt kui meelelahutuslikult, veenev psühholoogiliselt ja eluline dialoogidelt.
Ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde
- Olavi Teppan – Thomas Pynchon „Raskusjõu vikerkaar”, pidades silmas ka Teppani varasemaid tõlkeid postmodernistlikust kirjandusest.
Postmodenistliku „Raskusjõu vikerkaare” tõlkimine eesti keelde on vägitöö juba mahu tõttu, lisaks teevad selle tõlkimise raskemaks teose stiililised eripärad, mitmekihilisus ja mõistatuslikkus, nii proosa kui luule, ülevuse ja jantlikkuse vaheldumine.
Ilukirjanduslik tõlge eesti keelest võõrkeelde
- Danute Sirijos Giraite – Rein Raua „Rekonstruktsioon”, Ilmar Taska „Pobeda 1946” ning A. H. Tammsaare „Tõde ja õigus” II ja III osa.
Giraite on tõlkinud eesti kirjandust leedu keelde nelikümmend aastat ja tema teened eesti kirjanduse vahendamisel on hindamatud. Tema tõlkes saab leedu keeles lugeda paljude eesti kirjanike teoseid alates Bornhöhest kuni Kivirähkini, samuti on Leedu teatrites on lavastatud tema tõlgitud eesti autorite näidendeid.
Mõttekirjanduse tõlkeauhind
- Anti Saar – Jacques Rancière “Esteetika kui poliitika”
Saar ühe viimaste aastate viljakaima mõttekirjanduse tõlkijana on vahendanud eesti keelde erinäolisi ja keerukaid tekste, mis on eesti kultuuri jaoks avanud uusi perspektiive, loonud uusi mõisteid ning pakkunud uusi teoreetilisi lähenemisi. 2017. aastal ilmus tema tõlgitud tekstidest ka Alain Badiou’ „Eetika: essee kurjuse mõistmisest“ ning Quentin Meillassoux’ „Pärast lõplikkust: essee sattumuslikkuse paratamatusest.“
Laste- ja noorsookirjandus
- Leelo Tungal „Hallooo!”
Raamat koondab oma kaante vahele Leelo Tungla kõige värskemad luuletused lastele, kuid preemiaga tunnustatakse ka autori tohutut panust viimaste aastakümnete eesti lasteluulesse, samuti tegevust laulusõnade autorina ja luuletõlkijana. Leelo Tungal on loojana käinud maha pika tee, teinud ja jõudnud palju ning möödunud aastal ilmunud luuleraamat kuulub kahtlemata tema loomingu paremikku.
Venekeelse autori kirjandusauhinnad
- Jelena Skulskaja „Пограничная любовь” („Piiriarmastus”).
Romaan kujutab Tallinna paigana, kus ristuvad erinevad kultuurid, ideed ja lihtsad inimlikud lood. Skulskaja balansseerib reaalsuse ja fantaasia vahel detailirohke, pulbitseva pajatusega, kutselise kirjandusteadlase vääriliste arutlustega ja groteskse kirjandusliku bufonaadiga.
- Jaan Kaplinski „Улыбка Вегенера” („Wegeneri naeratus”)
Luuletaja teine venekeelne teos, kus autor vaatleb keskendunult loodust, inimest ja tema kohta universumis ning väljendab oma tähelepanekuid vabavärsis. Kõrvuti originaaltekstidega leiab kogumikust autoritõlkeid ning Kaplinski kui maailmakirjanduse tunnustatud asjatundja tõlkeid hiina, portugali ja rootsi luulest.
- Igor Kotjuh „Естественно особенный случай: стихотворения в прозе” („Loomulikult eriline lugu”)
Maailma mitmekesisusest ja inimese piiripealsest olemisest kõnelev proosaluulekogu. Autori siiras (ja kirjanduslikult naiivne) maailmanägemus on otsekui illustratsioon Marina Tsvetajeva metapoeetilisele maksiimile: „Mu värsid on kui päevik, mu luule koosneb pärisnimedest”.
Artikliauhind
- Arne Merilai „Viivi Luige olmesümbolism” (Looming 2017/2)
Merilai on silma paistnud kirjandusteadlasena, kes pakub uurimisainest käsitledes välja oma teooria või mõisted – varasemalt näiteks „trama“ ja „pragmapoeetika. Viivi Luige loomingust leitud „olmesümbolism“ annab taas kord uue mõiste ning kirjeldab tabavalt Luige luulet, mille kohta ei ole kerge hõlmavaid määratlusi anda.
