Keskkonnaameti eestvedamisel alustatakse Veskijõel, Nõva ja Riguldi jõgedel ning Leidisoo peakraavis ehitustöödega, mille käigus muudetakse jõed paremini läbitavaks ja taastatakse mitmed lõheliste kudealad.
Loode-Eesti jõed on kalavaesed, kuid sobiksid kudemiseks meriforellile ja jõesilmule. Kudealade taastamistöödel ongi tegevus suunatud eelkõige jõesilmu ja meriforelli sigimistingimuste parandamiseks, kuid kasu lõikavad sellest ka teised siirdelise eluviisiga mageveekalad, näiteks ahven, haug, luts, särg ja säinas.
„Meriforell ja jõesilm koevad jõgedes, kust noorkalad siirduvad merre toitumisrändele ning tulevad suguküpsuse saabudes tagasi jõkke kudema. Nende looduslik arvukus sõltub sobivate kude- ja kasvualade olemasolust merega seotud vooluveekogudes. Paraku on mitmed sobivatest aladest täna kaladele kättesaamatud või kudemiseks kõlbmatud, näiteks takistavad nende kuderännet paisud ja kinnikasvanud jõed,“ lausus Aimar Rakko, keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja.
Nõva jões on kalade elu- ja sigimispaikade kvaliteedi parandamine kavandatud neljal lõigul kogupikkusega 570 m. Nõval rajatakse klibust kudepadjandid ning kalade varjevõimaluste parandamiseks ja veevoolu turbulentsuse suurendamiseks paigaldatakse erineva suurusega maakive. Riguldi jões puhastakse kalade liikumise soodustamiseks jõesuue setetest ning taastatakse elu- ja sigimispaiku kolmel jõelõigul ja ühel lõigul ka Leidissoo peakraavis. Veskijõel parandatakse koelmuala kvaliteeti kudepaljandite loomisega jõe alamjooksul ning puhastatakse jõesäng settest. Lisaks likvideeritakse kõigil neil jõgedel kalade rändeid takistavad koprapaisud.
„Tööde tulemusena paraneb meriforelli juurdepääs kudealadele ja sobiva kvaliteediga alade hulk kasvab keskmiselt 3-5 korda võrreldes praegusega. Näiteks Nõva jõe puhul suureneb tegevuste tagajärjel meriforelli taastootmispotentsiaal ca 110 merre rändava noorkala ehk laskuja võrra praeguselt 180 isendilt ligi 300 laskujani aastas. Riguldi ja Veskijõe puhul on oodatav kalade arvu kasv enam-vähem samas suurusjärgus – potentsiaalsete noorkalade arv on seal tulevikus vastavalt 140 ja 65 aastas,“ selgitas Rakko. Lisaks meriforellile paranevad oluliselt ka sarnast kudeala vajava jõesilmu sigimistingimused.
Jõgede taastamistööd lähevad maksma kokku 124 782 eurot ja seda rahastatakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) 2014-2020 perioodi vahenditest. Tööd algavad lähikuudel ja peaks lõppema oktoobri keskpaigaks.
Lisaks ehitustöödele on plaanis sama meetme raames ellu viia ka mitmeid teisi kalade elutingimusi parandavaid projekte. Esimeses järgus teostatakse eeluuringud, et selgitada kudealade taastamise täpsed vajadused ja ehitustööde mahud. Ehitus- ja projekteerimistöödega alustatakse 2019. Keskkonnaameti elluviidavate esimese vooru projektide nimekiri on Keskkonnaameti kodulehel.
Lisaks koostab Keskkonnaamet tegevuskava, et planeerida konkreetseid tegevusi Eesti jõgede, järvede, rannikuvee ja mere hea seisundi saavutamiseks ja hoidmiseks.
