Tuletõrjujad kustutavad Jõgisoo elumajapõlengut, milles hukkus majaperenaine. Foto: Urmas Lauri
Eelmise aasta ainus hukkunuga tulekahju Läänemaal oli selline, mille juhtumist võis ette aimata –korduvalt ukse taga käinud päästjaid majaomaniksisse ei lasknud ja vallalt abi vastu ei võtnud.
„Kui inimene abi vastu ei taha võtta, siis vallavalitsus ei saa aidata,” ütles Kullamaa endine vallavanem Jüri Ott oktoobris Jõgisoo külas juhtunud traagilise tuleõnnetuse kohta. Tuleõnnetuses hukkunud naise elustiil oli ennasthävitav.
Mullusest 90 Läänemaa tulekahjust olid kümme eluhoonete põlengud, millest üks lõppes inimese hukkumisega. Peamiselt saavad tulekahjud alguse hooletusest lahtise tule kasutamisel, rikkest elektripaigaldises või kütteseadmes.
Kümne aastaga on nii tulekahjude kui ka tules hukkunute arv Eestis mitu kordalangenud. Lääne päästekeskuse ennetusbüroo juhi Viktor Saaremetsasõnul on langus olnud pöördvõrdeline kodukülastuste arvu kasvuga ehk mida rohkem on kutselised ja vabatahtlikud päästjad käinud kodude tuleohutuse kohta nõu andmas, seda vähemon tulekahjusid ja hukkunuid.
