Terviseametile edastatud andmete põhjal võib öelda, et järgnevatel nädalatel on oodata ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse ja grippi haigestunute arvu pidevat suurenemist.
Oluline haigestumise kasv tabas meid juba eelmisel nädalal, mil arstide poole pöördus 4656 inimest, neist veidi alla poole olid lapsed. Kui haigestunute koguhulk kasvas eelneva nädalaga võrreldes 22 protsenti, siis grippi või gripitaolistesse haigustesse haigestunute osa nende hulgas kahekordistus. Seega võib grippi haigestumise intensiivsust hinnata nüüdsest keskmiseks ja levikut laialdaseks.
Peamiseks haigestumise põhjustajaks on kujunenud gripiviirused, nende osakaal on muude viiruste seas tõusnud 70 protsendini. Laboratoorse kinnituse said 250 gripiviirust. Grippi haigestumise intensiivsust hinnatakse nüüdsest keskmiseks ning gripilevikut laialdaseks.
Hooaja algusest on gripi tõttu vajanud haiglaravi 121 patsienti. Haiglaravivajanutest 57 protsenti on olnud täiskasvanud ja vanemaealised, ülejäänud olid lapsed.
Nelja haigla andmeil on hooajal gripi tõttu intensiivravi vajanud 11 inimest vanuses 47. aastast ja vanemad. Kõik intensiivravi vajanutest kuulusid riskirühmadesse, ühe patsiendi puhul andmed kaasuvate haiguste kohta puudusid, küll on teada, et ükski intensiivravile sattunud patsiendist ei olnud gripi vastu vaktsineeritud.
Terviseameti andmeil on gripist tingitud tüsistuste tõttu lahkunud sel hooajal kolm inimest vanuses 75 ja enam.
Kõige kindlama kaitse gripi vastu annab vaktsineerimine, aga vaktsineerida oleks tark enne gripiviiruste laialdast levikut, sest kaitse kujunemine võtab aega.
Seega tuletab terviseamet meelde, et gripp on tõsine haigus, seega soovitame kindlasti püsida haigena kodus. Teiste inimeste säästmiseks katke köhides ja aevastades suu. Hoidke võimalusel haigega vahet, soovitavalt vähemalt meeter ja muidugi – peske tihti ja korralikult käsi.