Haldusreform sekkus Läänemaa koolijalgpallivõistluse ametlikku protokolli

Ridala põhikooli võidukad jalgpallurid. Foto: Aavo Tomingas.

Uus kalendriaasta algas Läänemaa koolispordis traditsiooniliselt 7.-9.klasside saalijalgpalliturniiriga. Läänemaa koolijalgpallivõistluse võitis Ridala põhikool.

Haapsalus toimunud turniirile olid mängima tulnud seitsme kooli kaheksa võistkonda.
Võistkonnad paigutati kahte neljasesse alagruppi. Medalimängudele pääsemiseks tuli jõuda alagrupis kahe tugevama hulka. Kõik koolid seda soovi turniiri esimeses faasis ka näitasid. Alagrupimängud olid väga huvitavad ja tulemustes kajastusid mitmed viigid ja üheväravalised võidu- või kaotuseskoorid.

Mõlemast alagrupist pääsesid võitjatena edasi turniiri eeldatavad favoriidid, sügisese õuejalgpalli kaks paremat Lihula gümnaasium ja Haapsalu põhikooli I võistkond. Lihulaga tuli alagrupist kaasa veel Haapsalu põhikooli II ja põhikooli I võistkonnaga Ridala põhikool.

Poolfinaalid olid ülihuvitavad. Esimeses suutis Ridala pärast viigiliselt lõppenud normaalaega penaltiseerias alistada Lihula gümnaasiumi 3:2. Linnakoolide omavaheline mäng oli samuti haarav, alles mängu lõpueel suutis I võistkond tulemusega 2:0 mänguvõidu kindlustada.

Kohamängudes alistas duellis seitsmendale kohale Oru kool (õpetaja Renno Silde) Taebla kooli (õpetaja Enn Kerge) tulemusega 2:1.
Viieenda koha mängus alistas aga Virtsu kool (õpetaja Eduard Brok) tulemusega 3:0 Palivere põhikooli (õpetaja Väino Munskind).

Kolmanda koha mängu võit kuulus Lihula gümnaasiumile (treener Jaanus Getreu), kes alistas 2:0 Haapsalu põhikool II (õpetaja Erkki Lass).

Finaalis suutis taas väikese üllatuse valmistada Ridala, kes ka kullamatšis oli parim penaltiseerias, sellel korral haapsalu PK I võistkonnast (õpetaja Erkki Lass). Õpetaja Pille Raudsepa hoolealused tulid selles seerias 3:2 võitjatena välja ja Läänemaa KSL võitjakarikas kuulus neile.
Ridala kooli koosseisu kuuluvad Jarmo Lempe, Targo Kokvel, Marten Suurküla, Tarvo Põldmaa, Marko Mardi, Alexandri Valgemäe ja Tanel Toomemägi.
Selline oli lõplik järjekord peale turniiri.

Haldusreform sekkus sporti

Siiski, päris nii võistlusel koolide järjestus ametlikku protokolli ei lähe. Nimelt tuli turniiril pronksi võitnud Lihula gümnaasiumile teade, et medalitega tublisid jalgpallureid pärjata ei saa. Samuti ei saa olla turniiri viienda koha omanik Virtsu kool. Põhjus mõistagi haldusreformi järgne tulem, mis need kaks kooli nüüd Pärnumaa koosseisu viinud.

Lihula poistele koha loovutamise otsuse teatavaks tegemine oli keeruline, samasuguse imestusega võtsid teate oma juhuslikust medalivõidust vastu ka Haapsalu PK II võistkonna mängijad, kes vaatamata pronksimängus allajäämisele medalid kaela said.
Samuti muutus ka Virtsu kooli koht.
Ühesõnaga, segadust kui palju.

Tarkade poliitikute jõuline rusikas, kes kuldse saua maa sisse lõid ja ütlesid, et nüüdsest on iidne Lõuna-Läänemaa piirkond äkki Pärnumaa, on esimesena kahjustanud, nagu näha, just meie kõige tähtsamate – laste huvisid.

Alates 10. septembrist 1991 kõikide Lõuna-Läänemaa koolidega, nii praeguseks suletud kui ka veel toimivatega Läänemaa koolide jalgpallivõistlustel osalemine on allakirjutanule olnud suur rõõm. Kas tõesti oli 11.01.2018 see viimane võistlus?
Kui poliitikute jõuline rusikas tohib teha otsuseid tagajärgedele mõtlemata, siis õpetajad – treenerid vaevalt käised käärivad ja vastu löövad, nii lihtsalt neile ei sobi.

On lihtsalt üks inimlik palve, mõeldes lastele ja selles piirkonnas aastakümneid võistelnud koolidele:

Läänemaa Koolispordi Liit, palun lubage vanas vaimus selle õppeaasta lõpuni meie kahel algkoolil, ühel põhikoolil ja ühel gümnaasiumil teie võistlustel osaleda.
Poolel reisil ju ratsusid ei vahetata.
Ja siis uuest 2018/19 õppeaastast tõesti, seadusest tulenevalt, hakata osalema Pärnumaa võistlustel.