0

Eesti metsades kuulutati välja erakorraline olukord

Tarmo Õuemaa

Tarmo Õuemaa

tarmo@le.ee

Mikk Link. Foto Arvo Tarmula

Seoses erakordselt suure sademete hulgaga kuulutasid Eesti metsa- ja puidutööstuse liit ning Eesti erametsaliit Eesti metsades välja eriolukorra, kuna tänastes märgades oludes metsatööde tegemine ei ole looduskeskkonna suhtes vastutustundlik ja läheb vastuollu metsanduse hea tavaga.

Metsandussektor ei eelda finantsilist tuge tekkinud olukorras, küll aga riigipoolset kinnitust tekkinud eriolukorrale. Eesti metsa- ja puidutööstus moodustab ligi 5% Eesti SKP-st, tootes riigikassasse aastas Teadus- ja Haridusministeeriumi eelarve jagu maksutulu ning on tööandjaks ligi 40 000 peamiselt maapiirkondades elavale inimesele.

„Meie soov ei ole küsida riigilt finantsabi metsandussektorile ning me ei eelda, et erakorraline olukord annab iga lepingu puhul õiguse lepingulised kohustused täitmata jätta, kuigi mõnega võib see isegi nii olla,“ ütles Läänemaa metsaühistu tegevjuht ja Eesti erametsaliidu juhatuse esimees Mikk Link. „Küll aga ootame eri lepingupartnerite, ettevõtete ja ametkondade mõistvat suhtumist ja valmisolekut rakendada leevendusmehhanisme, et sektorit tabanud rasket olukorda mitte võimendada.”

“Tänastes märgades ilmastikuoludes aktiivne metsamajandmine ei ole looduskeskkonna suhtes vastutustundlik ja läheb vastuollu metsanduse hea tavaga,“ ütles Eesti metsa- ja puidutööstuse liidu juhatuse esimees Marek Kase. „Olukord on eriti keeruline metsast palka saavate inimeste jaoks. Need mõjud ei pruugi avalduda kohe, vihmaste olude tõttu oleme sunnitud töötama aladel, kus tavaliselt teeme töid kevadise sula ajal. See aga tähendab, et kevadel võib olukord veelgi raskemaks kujuneda.“

Eelkõige metsaettevõtjad mõistmist finantsasutustelt ja suurtarbijatelt, EL toetusi menetlevatelt asutustelt ning sektori enda osapooltelt. Samuti paluvad liidud riigipoolset kinnitust eriolukorrale, mis võimaldab ettevõtetel oma koostööpartneritele tekkinud olukorda selgitada.

Mullu augustist alates on keskmiselt olnud sademeid kolmandiku võrra rohkem tavapärasest. Sügisene sajune ja soe periood on kestnud oluliselt pikemalt, riigi Ilmateenistuse andmetel oli Eesti keskmine sajuhulk augustis 104%, septembris 137%, oktoobris 158%, novembris 107% ja detsembris 146% normist. Lisaks pole keskmisest soojem talve algus (3,3 °C normist kõrgem) võimaldanud märjal pinnasel külmuda.

Suur sademete hulk põhjustab metsades üleujutusi. Enamikes kohtades on pinnas muutunud mittekandvaks ning suur osa metsateedest on läbimatud või on neile seatud raskeveokite liiklemise massipiirangud. Sellest tulenevalt on metsatööde tegemine metsas osutunud probleemseks ja kohati võimatuks. Tavapärased ilmastikumõju leevendamise meetmed lankide valiku ning varude näol on ammendumas. Nimetatud olukord on seadnud raskesse seisu kõik sektoris tegutsevad osapooled, kes on seotud pikaajaliste lepinguliste kohustustega oma klientide ees.

Eesti metsa- ja puidutööstus moodustab ligi 5% Eesti SKP-st, tootes riigikassasse aastas Teadus- ja Haridusministeeriumi eelarve jagu maksutulu ning on tööandjaks ligi 40 000 peamiselt maapiirkondades elavale inimesele.

Probleemid puudutavad erametsaomanikke, metsaühistuid, metsa ülestöötajaid, transpordiettevõtteid, tööstust jne. Pöördumisega kutsutkase kõiki osapooli üles mõistvale suhtumisele erakorralistest ilmastikutingimustest põhjustatud vajakajäämiste puhul.

Läti metsades kuulutati eriolukord välja eelmise aasta lõpus.

 

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz