Statistikaameti andmetel oli Läänemaal sel aastal materiaalse ilmajäetuse määr 9,4 protsenti võrreldes mulluse 10,1-ga.
Materiaalne ilmajäetus on rahalistest piirangutest tingitud puudujääk pere elutingimustes, tarbekaupade omamises ja põhivajaduste rahuldamise võimalustes.
Seda mõõdetakse üheksa komponendi põhjal: 1) üüri- ja kommunaalkulude õigeaegset tasumist, 2) kodu piisavalt soojana hoidmist, 3) ettenägematuid kulutusi, 4) üle päeva liha, kala või nendega samaväärsete valkude söömist, 5) nädalast puhkust kodust eemal kogu perele, 6) autot, 7) pesumasinat, 8) televiisorit või 9) telefoni.
Olukord on palju parem võrreldes perioodiga 2009-2013, mil materiaalses ilmajäetuses elas ligikaudu viiendik läänlastest. Kuid 2014 ja 2015 oli olukord praegusest veelgi parem – vastavalt 8,5 ja 6,2 protsenti.
„Viimased neli aastat on kukesammul läinud asi terves Eestis paremaks,“ ütles statistikaameti analüütik Anu Õmblus.
Eile avalikustas statistikaamet nii materiaalse ilmajäetuse, absoluutse vaesuse, suhtelise vaesuse kui ka sügava materiaalse ilmajäetuse määra.
Ülejäänud kolme näitaja kohta statistikaamet Läänemaa andmeid välja ei toonud, sest valimis oli liiga vähe läänlasi.
Jah….aga pensionäridel on küll raske nii väikese rahaga toime tulla.
Riik on nii rikas kui vaene on selle vaeseim inimene.
sügav puue