Valitsus otsustas neljapäevasel istungil omavalitsustele eraldada haldusreformi seaduse alusel makstavad ühinemistoetused. Nii Haapsalu kui ka Lääne-Nigula saab 1,6 miljonit eurot, Lääneranna 1,2 miljonit.
Lääneranna vald saab sel ja 2019. aastal 300 tuhat ja tuleval aastal 600 tuhat eurot.
Haapsalule ette nähtud 1 636 000 eurost antakse sel aastal 284 tuhat eurot, tuleval aastal 568 tuhat eurot ja 2019 284 tuhat eurot pluss pool miljonit lisatoetust selle eest, et ühinenud omavalitsuses elab üle 11 000 inimese.
Lääne-Nigula saab 1 613 400 eurost 403 350 kätte tänavu, 806 700 tuleval aastal ja 403 350 ülejärgmisel aastal.
„Me saame sama palju raha kui Haapsalu, sest meil on rohkem ühinejaid,“ ütles Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus. Lääne-Nigulaga ühinesid Nõva, Noarootsi, Kullamaa ja Martna.
Tänavu laekuvast rahast kulub suur osa koondamistasudeks ja ühinemiskuludeks. „Arhiveerimine, dokumendiregistrite kokkutõstmine, valla sildid ja lipud,“ tõi ta näiteks.
Kokku makstakse vabatahtlikult ühinenud omavalitsustele kolme aasta jooksul ligi 65 miljonit eurot.
„Haldusreformiga ette nähtud ühinemistoetused makstakse välja kolme aasta jooksul. Toetust võib kasutada erinevateks ühinemistega seotud investeeringuteks ja kuludeks, sealhulgas koondamiskuludeks,“ ütles riigihalduse minister Jaak Aab.
„Lisaks saavad 14 omavalitsust, mille elanike arv ületas pärast ühinemist 11 000 elaniku piiri, täiendavalt 500 000 eurot preemiat. Nende seas on ka Saaremaa vald, mis saab suurima ühinemistoetuse – üle 4,7 miljoni euro.“
Omavalitsused esitasid rahandusministeeriumile ka ühinemistoetuste kasutamise kavad.
Üle Eesti kolme aasta jooksul makstavast ühinemistoetusest kasutatakse koondamiskuludeks 8,6 miljonit eurot, muudeks jooksvateks kuludeks 6 miljonit eurot ja investeeringuteks 49,9 miljonit eurot.
