5

Kiire interneti projektid leidsid veel kiirema lõpu

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Foto: Urmas Lauri


Foto: Urmas Lauri

Lääne maakonna kiire interneti projekt Digikond on külmutatud, Lõuna-Läänemaad hõlmav Digitee tõmbas aga üldse juhtme seinast välja, põlistades Telia monopoli.

Alles septembri algul oli Digikonna projektijuht Olav Harjo väge täis ja ütles, et nn viimase miili ehitamine võib hakata järgmisel kevadel. „See on suur projekt, kolme maakonda hõlmav, ühe aastaga ei jõua seda valmis ehitada, kas võtab kaks või kolm aastat, ei oska öelda,” rääkis Harjo toona Tre Raadios. Paar kuud hiljem oli aga olukord tundmatuseni muutunud.

Neljapäeval ütles Olav Harjo Lääne Elule, et tema hinnangul on kogu lairiba teema poliitiliseks läinud ja seetõttu teeb ta selle valdkonnaga lõpparve. Liialt politiseerituks on see aga läinud minister Urve Palo meelemuutuse tõttu.

Minister tegi kannapöörde

Oktoobri viimasel nädalal tegi ettevõtlus- ja kommunikatsiooniminister sotsiaaldemokraat Urve Palo ootamatu kannapöörde ja teatas, et omavalitsuste poolt lairibaühenduse soovijate kaardistamine mitmes maakonnas on äratanud huvi ka suurfirmades ning selle tõttu on ta otsustanud valitsuse plaani muuta.

Varem oli valitsus lubanud kaheks järgmiseks aastaks 20 miljonit eurot toetust niinimetatud viimase miili valmisehitamiseks sellistele maakonnaülestele omavalitsuste projektidele nagu Lääne, Rapla ja Järva maakonda hõlmav Digikond ning Pärnu maakonda kattev Digitee, aga nüüd plaanitakse see toetusraha anda hoopis ühele suurettevõttele.
„Minister Palo on öelnud, et riik hakkab toetama ainult „valgetel aladel” lairibavõrgu ehitust,” nentis Harjo. Ta selgitas, et „valge ala” tähistab piirkonda, kus puudub vähemalt 30 Mbit/s internetiühendus ning kuhu sideettevõtjal pole kavas lairibavõrku kolme aasta jooksul rajada.

Seega saavad riigitoetusel rajatavale valguskaablile loota ainult need, kellele praegu üldse mingit sidekaablit majja ei tule ning kes ei asu ka sellises piirkonnas, kuhu võiks sideettevõtjal tekkida kolme aasta jooksul mõte oma võrku rajama hakata.

„Telia võrgupiirkonda kindlasti riigi toetatud valguskaablivõrku ei tule,” nentis Harjo. „Seega jäävad kõik need majapidamised ja ettevõtted, mis ei asu nn valgetel aladel, riigitoetusest ilma ja peavad jääma lootma sideettevõtjate heasoovlikkusele.”
Harjo sõnul panustab Telia lähiaastatel vaskkaablivõrkude uuendamisse.
„Vaskkaabel ei lase nii palju infot läbi, kui vaja on,” selgitas Harjo. Vaskkaabel pidas vastu 150 aastat ning on end ammendanud. Valguskaablil on peaaegu piiramatu läbilaskevõime ja selle kaudu oleks aastakümneteks tagatud kõik digiteenused.

Palo plaani kriitiliselt hinnates nentis Harjo, et nüüd võib riigi toetusel endale valguskaabli majja saada ainult väike osa nendest peredest, kes elavad hajaasustuses. Kõik kaugemad metsatalud peavad aga ka edaspidi leppima mõne raadio teel leviva internetiühendusega.

„Palo plaan on toetada neid, kellel üldse kaablit majja ei tule,” selgitas Harjo. Kellele aga praegu Telia vaskkaabel tuppa tuleb, nemad jäävad kogu eluks Telia võrku. „Digikond oleks kõigile teenusepakkujatele olnud avatud, praegu põlistatakse Telia monopol,” nentis Harjo.

Palo kannapööre lepiti kokku juba enne valimisi, kuid toona ei riskitud sellest avalikkusele veel teada anda, teadis Harjo rääkida. Sama on Pärnu Postimehes kinnitanud ka riigikogu liige Andres Metsoja. Maakondlike initsiatiivide surmamise uudise avaldamisega oodati, kuni inimesed on valimiskastide juures käinud.

Eri lähenemised

Harjo ütles, et maakondlikud digiprojektid ning Palo esitatud kava on põhimõtteliselt erinevad. Erinevad eelkõige selle poolest, et kuhu võrku hakatakse rajama. Nii Digitee, Digimaa, Digikond kui ka Digisaar seadsid eesmärgiks viia valguskaabel igaühele, kes soovi avaldab. Oluline erinevus on ka see, et digiprojektides pakuti kõigile solidaarset, st ühesugust liitumistasu, mis oleks olnud paarisaja euro ringis.

Harjo ei usu, et vaid 20 miljoni euro eest saaks kõik metsatalud internetiga ühendada. „Meie arvutusega ei tule välja,” nentis Harjo. „Võib-olla on neil mõni salaplaan, kuidas seda kavatsetakse teha. Ei oska öelda, kuidas asi tegelikult kujuneb.”

Digikonnal õnnestus Harjo sõnul kolme maakonna peale koguda umbes 8200 sooviavaldust. Mis nendest edasi saab, seda otsustavad omavalitsusliidud.
„Digikonna võrguplaneeringud, äriplaanid, logod ja kaubamärgid ning ka kogutud liitumisavaldused pean omavalitsusliitudele üle andma novembri lõpuks,” ütles Harjo. „Need on nende omad, nad saavad ise otsustada, mida nendega pihta hakkavad.”

Harjo sõnul otsustavad kolme maakonna omavalitsusliidud paari nädala jooksul ka selle, kas Digikonna veebileht ja Facebooki leht jäävad toimima või mitte. „Digimaa otsustas, et jätavad kõik tööle, Digitee aga tõmbas juhtme seinast,” nentis Harjo.
Harjo sõnul on MKM öelnud, et paneb millalgi väljakuulutatavasse nn viimase miili hankesse kirja, et kogutud avaldustega tuleks võrguehitajail arvestada. See aga ei tähenda, et avaldajate soovidega kindlasti ka arvestatakse.

Digikond

  • Digikonnaga olid ühinenud Lääne, Rapla ja Järva maakond. Kiire interneti edendamiseks loodi Harjumaal Digimaa ning Pärnu maakonnas, sealhulgas ka Lõuna-Läänemaal Digitee.
  • Digikonna projekt sai alguse aprillis, mil Raplamaa ja Põhja-Läänemaa tahtsid hakata viimast miili ehitama, hiljem liitus naabritega ka kogu Järvamaa.
  • Digikond kaardistas 8200 majapidamist, kes sooviks kiiret internetiühendust ja oleks valmis selle eest ka maksma.
NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
trackback
Kiire interneti projektid leidsid veel kiirema lõpu - Digimaa.ee

[…] Loe edasi “Lääne Elust” […]

trackback
Kiire interneti projektid leidsid veel kiirema lõpu - Digikond

[…] Loe edasi “Lääne Elust” […]

Ääremaalt
Ääremaalt
On kahetsusväärne, et selle kiire interneti ümber on väga palju ebaselgust ja vassimisi. Mulle nii meeldis see metsatuka mammike oma kitse ja arvutiga. Uurisin põhjalikult ja olin väga kursis selle projektiga.Aga minu arusaamist järgi polnud meil kui niinimetatud pärapõrgus elamist omavatele mingit lootustki seda saada. Võin ka eksida, aga mäletan, kui oli vaja kaardil märkida sooviavaldused, siis oli seal küll selline klausel, et külas, kus tuleb alla 10 avalduse, ei tehta seda viimase miili projekti analoogselt teistega. Ei pannud ka kuhugi täpikesi ega avaldanud sellega ka soovi, sest meie külas elabki ainult 5 inimest ja baasvõrgu ühenduspunkt ehitati umbas 2… Loe rohkem »
2. kodanik
2. kodanik

Huvitav, milline oleks olnud viimastel valimistel sotside tähelend, kui Palo oleks oma ideega oktoobri esimeses pooles lagedale tulnud…?

Volli, saarlane
Volli, saarlane

See oleks olnud veelgi kõrgemalennulisem.

Enne valimis oleks Urve Palo seda serveerinud nii, et Riigi otsene toetus on vähene nii suure asja jaoks ja tuleb kaasata Riigile kuuluvate äriühingute panus.

Peale valimisi oleks muidugi selgunud tõsiasi, et on nagu on Urve Palo puhul ikka…

wpDiscuz