Eelmisel aastal otsustas riigikogu kehtestada pankadele eraldi tulumaksukorra, millega kohustatakse neid 2018. aastast tasuma eelmises kvartalis teenitud kasumilt 14protsendilist avansilist tulumaksu. Teiste sektorite ettevõtetele jääb aga kehtima varasem kord, mille järgi tuleb tulumaksu tasuda üksnes kasumi väljamaksmisel.
See on loonud veidra olukorra. Pangandus on üks väheseid majandussektoreid, kus nõuab seadus varade suhtes kindlat omakapitali. See tähendab, et varade kasvatamiseks peab pank suurendama ka omakapitali. Selleks on kaks võimalust: kas omanikud panustavad raha või kasum reinvesteeritakse. Pankadele kehtestatud uus tulumaksukord ei motiveeri kasumi abil kapitali kasvatama.
Teiste ettevõtetega sarnaselt hakkab pankadele kehtima madalam, 14protsendine tulumaksumäär vaid sellisel juhul, kui nad on eelmistel aastatel teinud regulaarselt dividendide väljamakseid. Selleks et panga maksukoormus ei suureneks ega pank maksaks tulumaksu osakaaluna kasumist rohkem kui varem, peab ta uutes oludes tegema regulaarselt dividendide väljamakseid vähemalt 56 protsenti.
Uus maksukord ei mõjuta eriti neid panku, kes on varasematel aastatel jätnud osa kasumist välja maksmata ja kel on piisavalt omakapitali, või siis neid, kes ei soovi varade mahtu kasvatada. Uus maksusüsteem vähendab pankade motivatsiooni kapitaliseeritust suurendada, mis on halb kasvufaasis ja omakapitali suurendamist vajavatele pankadele. Pankade ebapiisav kapitaliseerituse tase omakorda ohustab Eesti finantssektori toimimist.
Uue maksuseaduse järgi peavad avansilist tulumaksu maksma vaid krediidiasutused, aga mitte muud finantssektori ettevõtted, nagu krediidiandjad, kindlustused ja teised litsentsiga finantsettevõtted. See moonutab konkurentsi finantsvahenduses, samuti motiveerib see panku laene andma tütarliisinguettevõtete kaudu.
Praegu kasutavad pangad laenude väljastamisel tütarliisinguettevõtteid eri mahus, mis ulatuvad kuni 20 protsendini panga laenude ja liisingute kogumahust. Uue tulumaksu tasumise korra järgi maksavad need pangad, mis saavad laenudelt ja liisingutelt intressitulu rohkem tütarettevõtete kaudu, avansilist tulumaksu suhteliselt vähem kui teised. See loob ebavõrdse olukorra ning võib kaasa tuua laenude koondumise liisinguühingutesse, mis kuuluvad küll pankadele, kuid on juriidiliselt eraldiseisvad äriühingud. See muudab keerulisemaks nii pankade järelevalve kui ka võimaliku kriisi korral selle lahendamise.
Pankade lisamaksustamine ei ole iseenesest vale, kuid küsimus on maksu kogumise eesmärgis ja põhimõtetes. Ülemaailmse finantskriisi järel tõstatus paljudes riikides finantssektori maksustamise küsimus, sest valitsused olid finantskriisi ajal teinud finantssektori, eelkõige panganduse toetamiseks suuri kulutusi. Eestis aastatel 2008–2010 aset leidnud majandussurutise ajal kandsid pangad mittetoimivate laenude tõttu kahju, kuid tänu varasemate aastate jaotamata kasumile oli neil piisavalt omavahendeid selle katmiseks. Seetõttu ei pidanud Eesti valitsus kulutama panganduse toetamiseks maksumaksja raha.
Finantskriisi ühe õppetunnina juurutati Euroopa Liidus pankade kriiside ennetamise ja lahendamise raamistik, mille ühe osana asutati kriisilahendusfondid ja nende rahastamine põhineb pankade sissemaksetel. Samuti loodi euroalal ühtne pangandusjärelevalve ja ka selle kulud katavad pankade maksed. Näiteks maksid Eestis pangad 2016. aastal neli miljonit eurot finantsinspektsiooni ja miljon eurot Euroopa Keskpanga ühise pangandusjärelevalve kulude katteks. Peale selle maksti ka kuus miljonit eurot hoiuste tagamise skeemi ja viis miljonit eurot kriisilahendusfondi. Viimati mainitud makse on olemuselt sama, mis teistes Euroopa Liidu riikides kehtestatud täiendav pangalõiv või -maks. Jääb arusaamatuks, mille põhjal valitsus aasta tagasi väitis, et Eestis pangalõivu või -maksu ei ole.
Seega peaks pankade tasutavad maksed ühelt poolt motiveerima neid mitte võtma liiaseid riske ja parandama nende vastupanuvõimet šokkidele ning teiselt poolt aitama koguda vahendeid tulevikus tekkida võivate pangakriiside lahendamise kulude katteks. Eestis pankadele kehtestatud tulumaksu erikord neid eesmärke ei täida.
Jaak Tõrs, Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna juhataja
