Segadus põhimäärusega: Haapsalu muudab kiirkorras ühinemislepingut

Foto: Arvo Tarmula

Haapsalu linnavolikogu saatis täna välja eelnõu, millega sätestatakse, et kuni uue Haapsalu linna põhimääruse kehtestamiseni lähtutakse Haapsalu praegusest põhimäärusest. Opositsiooni esindajad Merle Mäesalu ja Lauri Luik leiavad, et tegemist õigusliku vaakumiga.

Segadus Haapsalu põhimääruse üle tekkis esmaspäevasel Haapsalu linnavolikogu istungil, kui valiti volikogu esimeest ja aseesimeest. Opositsiooni esindajad Merle Mäesalu valimisliidust Meie Inimesed ja reformierakondlane Lauri Luik juhtisid tähelepanu sellele, et
Ridala ja Haapsalu ühinemislepingus seisab punkt (5.2), et volikogud kinnitavad enne ühinemist ühiselt uue omavalitsuse põhimääruse, mis hakkab kehtima valimistulemuste väljakuulutamise päeval. Põhimäärust aga pole.

Haapsalu linnasekretär Erko Kalev, kes uue volikogu esimehe valimiseni juhtis volikogu istungit, oli olukorraks valmistunud ja märkis, et lähtutakse haldusreformi seaduse punkti analoogiast, mis ütleb, et kui ühinemislepingut või ühinemiskokkulepet ei ole kinnitatud, võetakse aluseks suurema kohaliku omavalitsuse üksuse põhimäärus. Kuna kellelgi peale Mäesalu ja Luige vastuväiteid polnud, mindi päevakorraga edasi. Mäesalu ja Luik nimetasid olukorda õiguslikuks vaakumiks, mis seab kahtluse alla reedel toimuva erakorralise volikogu seaduslikkuse, mil valitakse linnapea ja pannakse paika volikogu komisjonid.
“Põhimõtteliselt on Haapsalu linnavolikogu tegutsemisvõimaluseta seni, kuni kehtestab enda tööd reguleeriva põhimääruse,” leidis Luik.

Täna saatis volikogu värske esimees Jaanus Karilaid volikogu liikmetele eelnõu ühinemisleping sõnastuse muutmiseks, milleni jõuti pärast konsultatsioone rahandusministeeriumi regionaalarengu osakonnaga.

Lühidalt ütleb eelnõu, et kuni uue Haapsalu linna põhimääruse kehtestamiseni lähtutakse enne ühinemist kehtinud Haapsalu linna põhimäärusest.
„Reedesel volikogul loodetavasti võetakse vastu ühinemislepingu muudatus ja ajutiselt lähtutakse Haapsalu põhimäärusest. Novembri kuu jooksul esitatakse volinikele uue põhimääruse projekt, mida mitmetel lugemistel viimistletakse ning mis tuleb uuel volikogul vastu võtta hiljemalt kuue kuu jooksul,“ kommenteeris Haapsalu linnapea Urmas Sukles.

Juriidiline näpuviga

Nii Karilaiu kui ka Suklese sõnul on punkti sattumine ühinemislepingusse tööõnnetus.
„Ühinemiskonsultandid ei andnud ilmselt kõige kvaliteetsemat nõu, sest ühinevatele omavalitsustele ei saa lihtsalt panna sellist ülesannet, et uue omavalitsusüksuse põhimäärus võetakse vastu enne, kui uus volikogu tegutsema hakkab,“ ütles Karilaid ja kinnitas õiguslikku vastuolu ega juriidilist vaakumit Haapsalu linnas pole.
Kui naabrite juurde vaadata, siis näiteks Lääne-Nigula ühinemislepingus on kirjas, et kuni uue põhimääruse vastuvõtmiseni kehtib praegune Lääne-Nigula valla põhimäärus.

Suklese sõnul tekkis segadus haldusreformi seaduse § 16 lõikest 2, mis näeb uue omavalitsuse põhimääruse kehtestamise ette vaid ühinemise tulemusena moodustunud omavalitsuse volikogu poolt. Haapsalu linnal ja Ridala vallal pole aga õigust teha otsuseid Suur-Haapsalu eest.

„Enne ühinemise jõustumist tegutsenud volikogudel ei ole pädevust reguleerida oma haldusterritooriumilt väljuvaid küsimusi. KOKS § 7 lõike 3 järgi kehtivad volikogu ja valitsuse õigusaktid vaid antud omavalitsusüksuse haldusterritooriumil. Seega ei oleks ühinevate omavalitsuste volikogud saanud ega pidanudki kehtestama põhimääruse teksti, mis oleks reguleerinud uue omavalitsuse ülesandeid ja pädevusi,“ selgitas Sukles.

Mäesalu leidis, et tegemist on väiksema osapoole ehk Ridala õiguste piiramisega.
„Ridala valla põhimääruses on põhimõttelisi erinevusi ja keegi volikogu liikmetest ei osanud siiani prognoosida ega arvestada, millise õigusliku raamistiku alusel hakkab tegevus Haapsalu uues volikogus toimuma,“ selgitas ta kolmapäeva hommikul enne seda, kui Karilaid eelnõu teksti volikogu liikmetele laiali saatis.

Näiteks puudutab see tema sõnul komisjonide ja fraktsioonide moodustamist jpm. Alles esmaspäeva õhtul, kui meile reedene päevakord edastati, selgus, millised komisjonid volikogus plaanitakse teha. Kui reedesel koosolekul plaanitakse põhimäärus vaid ühe lugemisega vastu võtta, siis ei jää nt endise Ridala piirest valitud saadikutel midagi muud üle, kui aktsepteerida Haapsalu poolt välja käidud komisjonide jaotust. Valimisliidu Meie Inimesed soov on luua maaelu alatine komisjon, kus arutataks kõiki maaelu puudutavaid küsimusi. Haapsalu põhimääruses ei ole niisugust komisjoni ette nähtud,“ rääkis Mäesalu.

Sukles omakorda kinnitas, et kindlasti arutatakse volikogu komisjonide arvu ja ka koosseise enne uue põhimääruse vastuvõtmist põhjalikult.
„Tegemist on praegu ülemineku perioodiga ja esmalt tuleb paika panna nii volikogu kui ka linnavalitsuse struktuur ning siis kiirelt vastu võtta eelarvestrateegiad ja arengukavad. Arengukava ja eelarvestrateegia on seadusest tulenevalt omavahel seotud. Neist omakorda sõltub eelarve. Vanad volikogud ei saanud neid otsuseid uue eest teha,“ rõhutas ta.

Karilaid avaldas lootust, et normaalne töörütm saavutatakse kiiresti.

Mäesalu ja Luik on aga seisukohal, et niivõrd põhimõttelist alusdokumenti ei saa kinnitada ühe lugemisega. „Saadikutel peab olema aega põhimääruse sisuga tutvuda ja sinna ka muudatusettepanekuid teha. Seega on meie ettepanek arutada põhimäärust kahel lugemisel ja võtta vastu mõlemaid ühinemise osapooli rahuldav põhimäärus, nii nagu oli kokku lepitud ka ühinemislepingus. Kõik muud küsimused peavad paraku senikaua oma järge ootama.“