Oktoobrist hakatakse esmakordselt välja maksma üksi elava pensionäri toetust summas 115 eurot – toetuse kehtestamise aegse peaministri Taavi Rõivase sõnul otsustas valitsus toetuse luua seepärast, et üksi jäädes on eakatel raskem toime tulla.
“Üksi elavate pensionäride toimetulek on raskem, kuna püsikulud nagu näiteks kommunaalmaksed on vaja üksi kanda,” selgitas Rõivas pressiteate vahendusel ja lisas, et kohalikud omavalitsused võiksid riigi toetusele omalt poolt sama palju lisaks maksta.
Rõivase sõnul võiks üksi elava pensionäri toetust käsitleda kui pilootprojekti, mille ligi 10 miljoni suurusele eelarvele võiks õnnestumise korral lisa eraldada.
Üksi elava pensionäri toetust hakkavad alates tänavu oktoobrist saama vanaduspensioniikka jõudnud inimesed, kes on enne toetuse väljamaksmist elanud kuus kuud üksi ja kelle netopension on sel aastal alla 470 euro. Andmed võetakse rahvastikuregistrist tänavuse perioodi kohta, mis kestis 1. aprillist kuni 30. septembrini.
Toetus makstakse välja üks kord aastas oktoobris. Sotsiaalkindlustusamet määrab toetuse pärast andmete kontrollimist, mis tähendab, et pensionär ei pea toetust ise taotlema.
Toetuse maksmisel ei arvestata, kas vanaduspensioniealine inimene töötab või ei tööta, et soodustada vanaduspensionieas töötamist – sealhulgas osalise koormusega. Samuti ei arvestata talle makstavaid muid sotsiaaltoetusi ja tulusid. Üksi elava pensionäri toetust ei maksustata tulumaksuga ja makstud toetust ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel sissetulekute hulka.
kuna tänapäeval pole tähtis kus sa elad või oled sissekirjutatud, siis valitsus kehtestas jälle kommunistliku reegli, et toetust saab ainult elanike registri ehk nn. sissekirjutuse andmetel elamus või korteris üksi elav inimene, kas ka tegelikult nii on, kedagi ei huvita ja tegelikult üksi elav vanainimene jääb sellest toetusest ilma, kui sinna elamusse või korterisse on veel keegi sisse kirjutatud, lapsed näiteks, aga seal tegelikult ei ela. kestvad kiiduavaldused kõigile ilmajääjatele.