See on suurepärane, et poolteise nädala pärast algavatel kohaliku omavalitsuse valimistel saavad esimest kordaoma hääle anda 16- ja 17aastased noored inimesed.
Ärgem laskem käest võimalust arendada kodukanti noore põlvkonna soovi järgi. Noortele valimisõiguse toonud seadusemuudatuse üks eestvedajaid Haapsalu reformierakondlane Lauri Luik põhjendas valimisea langetamise vajadust sellega, et poliitiline kaasatus on kallutatud eakate poole, kuid ka noored tahavad kaasa rääkida näiteks sportimisvõimaluste ja hariduse edendamise teemadel. Luigele andis indu seadusemuudatuse nimel tööd teha tema enda kooliaegne kogemus Haapsalust, kus ta koos oma 16–17aastaste mõttekaaslastega korraldas linna esimese rulapargi ehitamise. Ta nägi, et noortel on huvi ise oma kodukandis midagi teha ja arvamust avaldada, ning seda tasub omavalitsusel ka kuulda võtta, sest head asjad saavad niimoodi teoks.
24 000 uuest valimisõiguslikust16- ja 17aastasest noorest ligi 10 000 elab Harjumaal ja 442 Lääne maakonnas. Prognoosi järgi läheb neist valima umbes 60 protsenti ehk kuni 15 000 inimest. Noorte valimisea langetamise otsusele eelnes mitu aastat kestnud debatt ja oli vajalik kahe riigikogu koosseisu nõusolek. Võimsa poliitilise emantsipatsiooni eest võivad noored tänada peale Reformierakonna ka IRLi ning sotsiaaldemokraate. Noorte Eesti püsielanike valimisea langetamise vastu kohalikel valimistel hääletasid 2015. aastal vastu EKRE fraktsioon, kolm Vabaerakonna liiget, sh Andres Ammas. Keskerakonna fraktsioon jättis hääletamata, nende seas haridusminister Mailis Reps.
Lootust, et kooliõpilased valimistel välja ilmuvad, annab noorte valimisõiguse pioneeri Austria kogemus. Nimelt osutusid 16–17aastased aktiivsemateks valijateks kui äsja täiskasvanuks saanud. Sama näitasid Norra 2011. aasta kohalikud valimised, kus 16–17aastastest valijatest käis hääletamas 58 protsenti – taas rohkem kui 18–21aastasi. Oslo politoloogi Jo Saglie sõnul on selle üks põhjusi asjaolu, et kooliõpilased elavad veel oma vanematekodus ning on tänu vanematele ja koolile valimiste asjus paremini informeeritud.
Koolinoorte valimisaktiivsust mõjutab ka see, et valimisea langetamise järel hakkavad omavalitsustes võimule pürgijad noortele enam tähelepanu pöörama. See ongi kõige tähtsam seadusemuudatuse tulemus, sest noori hakatakse rohkem kaasama kohaliku elu arendamisse ja noorte teemad tõstatuvad ka kampaaniates sagedamini.
Noored on põhjendanud oma valimisloidust sellega, et poliitikud ei ole neid eriti kõnetanud – valijaskond koosneb peamiselt vanemaealistest. Nüüd on häältepott vanuseliselt tasakaalustatum. Kuna kohaliku omavalitsuse valimistel on õigus hääletada ka mittekodanikest püsielanikel, on valimisea langetamine ka suurepärane integratsioonimeede.
Läänemaal lubavad valimisliidud ja erakonnad oma valimisprogrammides noortele nii mõndagi. Näiteks valimisliit HaRi lubab skate-pargi staadioni juurde ja ehitada ka sisepargi. Valimisliidu Meie Inimesed visioon haridus-, laste- ja noortekesksest Haapsalust sisaldab noorsootöötajate palgatõusu, hõbe- ja kuldmedalistidele 300- ja 500eurost preemiat ning noorte huviringide rahalise toetuse kasvu. Sotsid lubavad luua volikogu komisjoni staatuses noortevolikogu ning toetada õpilaste õppereise, treeningulaagreid ja huviringe. Reformierakond eraldi alaprogrammiga noorte poole ei pöördu, kuid tahab näiteks linnavolikogu juurde luua noorte esindaja koha ja nüüdisaegseid ruume muusikakoolile. Keskerakonna põhiline lubadus noortele on Kuuse tänava põhikooli maja muutmine noortekeskuseks, EKRE tooks koolidesse isamaalise kasvatuse ning keelaks „sallivuspropaganda”.
Haapsalu linnavolikogu juures juba kuus aastat tegutsenud noortevolikogu liikmed tõid esile, et Läänemaa noortele on tähtis, et linnas oleks rohkem vaba aja veetmise võimalusi, parem ligipääs skate-pargile, et linnavalitsus toetaks vene ja eesti noorte lõimumist, aga ka näiteks kõnniteede parandamine. Noorte huvid on palju laiemad ja on näha, et kooliõpilased soovivad tõesti kohaliku elu arengut. Käes on aeg noori kuulama hakata, sest esimest korda Eesti ajaloos on neil nüüd poliitiline kaal.
Arutasime seda valimisseadust sõimerühma üldkoosolekul ja leidsime selle olevat meie jäoks diskrimineeriva !
Hea lugu, aitäh
Jah, 16-aastane võib valida, mõjutada Eesti poliitmaastikku, põhjendamata kellelegi oma otsust, aga välja lõbutsema ema-isa nõusolekuta minna ei tohi. Hääle võin suvalt anda, aga seksida ei või… See on jabur, ja see on noorte ärakasutamine. Poliitpedofiilia, kui soovite.
Täiesti populistlik ja eksitav kirjatükk.
16-17 aastased ei ole noored vaid lapsed ja neid esindavad ühiskonnas nende vanemad (sellel on põhjus).
Kui lapsed ei suuda vanemate kaudu oma soove väljendada ja realiseerida
on ühiskonnas suhtlemise probleem ja mingisugune valimisõiguse andmine seda ei paranda.
Nimetada poliitilise sõnaõiguse saamist (enne vastutuse võtmist) “noorte emantsipatsiooniks” on taotluslikult eksitav.
Pigem väljendab see ikka soovi koolilapsi poliitilistes huvides ära kasutada.
Lisaks…. on sellega nõustujatel probleeme ka loogikaga.
Oma isa/ema ei väljenda lapse huve aga võõras poliitonu/-tädi aga küll?
Lapsed kandideerida ei või (ise oma huvide eest seista) aga valikute tegijaiks kõlbavad küll?
Jne.