Augusti lõpus algas Uuemõisa lossi fassaadi remont, mis kestab eeldatavalt aasta ja läheb maksma koos käibemaksuga üle 900 000 euro.
„Uuemõisa lossi välisfassaadi korrastamine ja remont, sealhulgas vajadusel plekk-katuse parandamine ja värvimine. Kõik, mis on fassaadil lahti või katki, taastame ja teeme uueks ja lõpuks värvime,” loetles Ridala ja Haapsalu ehitusspetsialist Aivar Sein. „Vaatame üle ka kõik uksed ja aknad. Mis vaja, vahetame, mis vaja, restaureerime.”
Samuti paigaldatakse uued vihmaveesüsteemid, aknaplekid ja muu vajalik plekk.
Ehituse peatöövõtja on Haapsalu firma Ehto, lepingu rahaline maht koos käibemaksuga on 914 476 eurot. Töö tähtaeg on tuleva aasta august.
Seina sõnul arvestavad ehitajad algkooliga, mis majas tegutseb. „Kooliga on läbi räägitud. Teatud aegadel teatud töid ei tehta,” ütles ta. „Tellingute tsoon on aiaga piiratud. Sinna ei tohiks lapsed ligi pääseda.”
Peatselt hakkab töö tempot mõjutama ilm. „Kui hakkavad öökülmad, jäävad krohvitööd seisma. Kui hakkab külmetama, ei saa krohvida, sest vesi krohvis külmub ära,” selgitas Sein.
Seina sõnul värviti Uuemõisa lossi väljastpoolt viimati nõukogude ajal, mistõttu näeb ehitaja vaeva vana värvi eemaldamisega. Maja tuleb kreemikaskollane, nagu on hiljuti remonditud läänetiib, milles tegutseb lasteaed.
Uuemõisa mõisa kahekorruseline järelklassitsistlikus stiilis hoone valmis 1833. aastal. 1920. aastate alguses ehitati endine härrastemaja arhitekt Karl Burmani projekti järgi. Hoonele lisati pikad ühekorruselised tiibhooned. Enne teist maailmasõda tegutses selles õpetajate seminar. Nõukogude ajal oli see 1970. aastani sõjaväe käes. Hiljem taastas lossi Haapsalu KEK. 1994. aastast tegutseb majas Uuemõisa algkool, 2005. aastast Ridala vallavalitsus ja 2010. aastast lasteaed.
Muinsuskaitseameti Läänemaa vaneminspektor Kalli Pets ütles, et kuigi mõis on ümber ehitatud, on säilinud seinad ja keldrid. „Pealegi on 1920. aastail tehtu ka juba päris vana ja väärtuslik ning ega hilisema aja töödki väärtusetud ole,” ütles ta.
„Uuemõisa mõis on mõisaarhitektuuri eri ajastute ja stiilide tähelepanuväärne näide, millel on terviklikult säilinud ümberehitusjärgne välisilme ja arhitektuurne vormistus,” sedastas ta.
Ridala vallavanema Helen Rammu sõnul sai Uuemõisa lossi fassaadi remont võimalikuks tänu Uuemõisa Soojuse müügile möödunud aastal.
Lossi kordategemine on kestnud aastaid ja praegugi on mitu projekti korraga pooleli. „Praegu käivad majas sees ventilatsioonitööd. Kooli pooles said need õppeaasta alguseks läbi,” ütles Rammu. Kui fassaaditöö aasta pärast lõpeb, on mõisahoonest korda tegemata vaid idatiiva sisemus ja katus, lisas ta.
Fotod: Arvo Tarmula
Lugesin küll artiklit aga reaalsus on see, et õppetöö ajal kolistavad ehitajad väljas 🙂 mine vaata omasilmaga!
914 476 ei ole miljon!
Need ehitajad seal ehtos saavad parajalt vatti. Sel ajal kui me poistega pargis õlut kulistame nühivad ehtotöölised tolmus ja poris 3.80€ tunnis
täpselt nii, ehitaja poiss ei julge rohkem küsida ka, äkki võetakse ukse tagant “järjekorrast” uus asemele. Ja nii lüpstaksegi lõpmatuseni. Loogilisem olekski õlut lihtsalt juua, kui end odavalt ehitusturul müüa
Kuidas õpilased saavad õppida, kui ehitustöö kostab klassidesse?
Kas sa üldse lugesid ka juttu enne kui küsida midagi ? Minu arvamus.. EI SA EI LUGENUD!
vaesed ehitajad, sente saavad ainult, uhke vahendajamees võtab koore
1987-….. (kutsehariduskeskuse eelkäija ) tegutses majas ka Armin Niinemetsa nimeline müürsepp-betoneerija-puusepa ametit pakkuv eriinternaatkool kus vorbiti ilma ajudeta ehitajate juurdekasvu !
Loss tuleb saksaeelsest sõnast Schloss, mis tähendab kindlust või linnust. Linnus ja loss on algselt olnud sünonüümid. Lossid tekkisid keskaegsete linnuste kohale ja olid algupäraselt rüütlimõisad, selgitab 16 aastat mõisaid uurinud Valdo Praust, mis vahe on mõisal ja lossil.