Sissetulekute ja varade (jõukuse) ebavõrdset jaotust ühiskonnas mõõdetakse mitmesuguste statistiliste näitajatega, olgu selleks Gini kordaja vms. Üksikisiku tasandil, kellelavaldub vaesuslõksus olemine elukvaliteedi järjepidevas halvenemises ning võimetuses oma potentsiaali realiseerida, ei ole need arvulised näitajad mingittähendust ega tähtsust. Riigile on need aga signaal, et tuleb astuda samme, võitlemaks vaesusega, sest see mõjutab nii ühiskonna sidusust, turvalisust kui ka majanduse üldist käekäiku. Teisisõnu, vaesus on ja peab olema ühiskondlik küsimus, mille lahendamist ei saa jätta üksikisiku või turu lahendada.
Silmakirjalik on süüdistada vaesuses ainuüksi üksikisikut, kes ei võta midagi ette oma heaolu parendamiseks. Paljud ametikohad on ka loomult sellised, kus ettevõtlikkus ei mängi suurt rolli majandusolude parendamisel. Me ei saa nõuda rohkem ettevõtlikkust kõrgkvalifitseeritud töötajailt nagu meditsiiniõed, sotsiaaltöötajad, päästjad ja õpetajad, kes töötavad kaheksa tundi päevas ja rohkemgi veel. Teisisõnu on sissetulekuline mahajäämusparatamatult majandusliku, sotsiaal-ühiskondliku ja poliitilise süsteemi viga, millega tuleb ka süsteemselt riiklikul tasandil tegelda.
Eestis on parempoolsete erakondade poliitikas jäetud vaesusküsimus tagaplaanile, sestnende maailmavaateline arusaam taandab selle küsimuse lahendamise üksikisiku tasandile. Avaldunud on see kõige paremini ettevõtjate eelisseisu asetamises ning nende soosimises kas või ettevõtte tulumaksu kaotamise kaudu.
Vaesusküsimuse üle parda heitmine praeguse valitsuse pooltläheks vastuollusotsiaaldemokraatlike põhimõtete ja väärtustega. Esimese ja lähiajaloo ühe suurima sammuna on võetud ette maksupoliitiline muudatus, millega tõuseb 1. jaanuarist 2018 üldine tulumaksuvaba tulu 500 euroni. Mida tähendab see enamikule töötajaile? Näiteks seda, et järgmisest aastast kuni 1200 eurot kuupalka teenival töötajal – 75 protsenti kõigist töötajaist – jääb kätte 62 lisaeurot igas kuus. Enamgi veel, ligemale 57 protsendile kõigist töötajaist, kelle sissetulek on praegu kuni 750 eurot kuus (mida on häbiväärselt vähe!), jääb kätte ühe kuupalga suurune lisasissetulek ehk nn 13. kuupalk. Paratamatult on nende seas valdavas osas maapiirkondades elavad ja töötavad inimesed, mistõttu on maksupoliitilises muudatuses ka regionaalpoliitilist mõõdet ja see leevendab majanduslikku surutist ääremaadel. Tegemist on pöördega õiglasema ja võrdsema ühiskonnaehitamise poole.
Urve Palo
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister, SDE
…
Urve Palo
majandusminister, SDE
Kas “majandusministri” tiitli võttis endale rumal tädi ise või on see LE vaimusünnitis?
Majandusminister on Kadri Simson, mitte praamiurve!
Kust sa loed et Urve Palo majandusminister on? Kirjas on et ettevõtlus ja infotehnoloogiaminister.
Jah, tore on riigipalgalisel elu.
Tema väidab et 57% kõigist töötajatest on kuni 750 eurose sissetulekuga.
Mediaanpalk on sel aastal olnud 877-958 eurot, aasta lõpuks ilmselt kerkib tuhandeni, see tähendab et mediaan netos on ca 775 euri.
Seega ei saa olla 50% väiksema sisssetulekuga kui mediaan, sest mediaan näitab et sellest rohkem ja vähem saavad täpselt pooled palgasaajatest.
Pealegi, 75% üle mediaanpalga saajatest on riigipalgalised. Ehk siis palgarallit veab riik oma tohutu ametnike armeega.
Töötan täistööajaga ja saan miinimumpalja, mis on 2017 aastal 470 – miinus maksud. Siit ei saa kunagi 500-t maksudeta kätte.
Kellel peab piinlik olema, et meil nii nirud palgad on?
prowwa tehke kiiremas korras valitsusele ettepanek ratifitseerida euroopa sotsiaalharta kõik punktid, et eestlane saaks ka eurooplastega võrdseks, seda eriti meie vaesunud pensionäride elamisväärika elu tagamise nimel
Te võiksite, vahelduseks targutamisele , lugeda läbi oma kirjutatud tekst ja kirjutama need sõnad ,mis peavad olema lahku kirjutatud ,nii ka kirjutama ! Haritud inimene peab aru saama , kuidas emakeeles õigesti ja arusaadavalt oma mõtteid väljendada!
uskumatu-lugesin uuesti ja panen süü internetile- võtan endale kohustuseks paberajalehte lugeda
Aitäh. Aga just palju aega ei ole
vanuritel jäänud. Ja enamuses on
nad pika meele ja suure kannatlikkusega. Pigem ootavad,et
ehk ka neid märgatakse,mitte ei
lähe loosungitega välja. Söön täna
vähem,ei küta veel ahju- nii mötlevad nad veeringuid kokku hoides. Paljud muidugi teeksid ka
körges vanuses veel tööd,et mingitki lisaraha saada. Aga kahjuks,tervis pole enam see,ei jaksa. Nagu öeldakse,vaim on valmis,aga liha on nöder. Mis teha,rahul olla ja maha surra?
pensionärid toidavad lapselapsi-toimetulekutoetus tõuseb 1o euri
usu jah sotsi.
Oh, taevake küll. Nüüd saavad vaesed selle seadusemuudatusega rikkaks. Ministrike võiks vaeseks hakata ja siis tunneb ka rõõmu sellest kopkast. Ammu enne kõik hinnad kallinesid ja siis antakse näpuotsaga mõnele peopessa.
Tubli samm õiges suunas, kuid inimesed ikka virisevad. Reformarid poleks sedagi andnud.
no kuskilt pidi ju valitsus alustama.Seda teemat reaalselt ei puudutanud ju eelmine valitsus üldse.OLid ainult sõnad.Loodame et ka eakateni jõuab mingi lahendus elukvaliteedi parandamiseks.Samas on eakatel aega,et end kuuldavaks ja nähtavaks teha.Olge aktiivsemad,tulge avalikult välja ja rääkige ,kui raske on tegelikult vanuri elu eestis.Midagi pole teha,tuleb võidelda.
Tulumaksuvaba tulu töus leevendab
vaesust. Kas ka 300-400eurot saavatel pensionäridel? Miks nende
eluolu keegi ei taha ega saa parandatud? Et kaovad niigi igavikku,siis pole inimest,pole
probleemi? Aga need inimesed tahaksid veel ka oma eluöhtul natukenegi pingevabamalt elada,
mitte veeretada peos igat väljaminevat senti. Kes vastaks?