Sepatöö – raudne amet. Foto: Märjamaa raamatukogu
Haapsalu kunstikooli hoovigaleriis on kuni 25. augustini avatud uus näitus Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskooli segagruppide tunni ja lõputööd „Vigala raud VIII“.
Sepatöö on üks vanim käsitööliik ning väga pikka aega oli sepp ühiskonnas kõige tähtsam oskustööline, raske töö ja elementide meisterliku kasutamise sümbol. Kuigi tänapäeval ei baseeru sepatöö enam praktilisel vajadusel on ameti esindajaid jäänud saatma müstiline, et mitte öelda suursugune aura, mis tõmbab ligi nagu magnet.
Loovus, osavus ning pühendumine on vaid üksikud sõnad iseloomustamaks seda iidset kunsti ning selle esindajaid. Just tänu pühendumisele pani skulptor Raimo Kuusik 2001. aastal aluse sepatöö õpetamisele Vana-Vigala tehnika-ja teeninduskoolis. Aastate jooksul on erialal olnud mitu nägu. Esialgu sündis liiteriala ’Kiviraiumine ja sepatöö’, millele hiljem lisandus omakorda kaasaegse arvutigraafika õpetamine.
Nii kiviraiumine kui ka sepatöö on läbi ajaloo esil olnud kui vajalikud oskused, kuid ametitena erinevad, seega õpetatakse täna mõlemat ametit eraldi. Ka õpetajaskond on läbi teinud muutuse.
Esimeseks sepatöö eriala õpetajaks oli Raplamaa sepp Toomas Tõnisson, kelle ameti võttis 2005. aastal üle Saaremaa päritolu meister Gunnar Vares.
Muutustest hoolimata on põhiväärtused siiski jäänud samaks, luua alus hingega asja juures olevate käsitööliste arengule, kes kannaksid kunsti edasi ka järgnevatele põlvedele. Hetkel kasvavad tulevased sepad meister Joonas Kiri käe all, kes on ka ise Vana-Vigala tehnika-ja teeninduskooli samal erialal lõpetanud.
Kuigi sõna lõpetamine kätkeb endas finaalsust on see hoopis algus, iga sepa sepaks kujunemise algus. Sellest inspireerituna sai kokku pandud näitus "Vigala raud VIII", mis koosneb sepatöö eriala õpilaste lõpu- ja tunnitöödest.
Näitus on avatud Haapsalu Kunstikooli hoovigaleriis, Jaani tn 2 kuni 25. augustini. Galerii on avatud T-L 12-18.
