Osa valguskaablivõrku on välja ehitatud. Foto: Urmas Lauri
Kolme nädalaga on oma soovist saada maale kiire internet teada andnud üle 2500 Rapla-, Järva- ja Läänemaa elaniku. Mida rohkem on soovijaid, seda soodsam tuleb hind.
Juunis alustasid Läänemaa ja Raplamaa vallad projekti Digikond, mis peaks võimaldama maakodudesse vedada kiire interneti mõnesaja eurose liitumistasu eest senise mitme tuhande asemel. Juulis algas sooviavalduste kogumine ja projekti tegevjuhi Olav Harjo sõnul on inimeste huvi olnud oodatust isegi suurem.
„Eilse seisuga on üle 2500 end kirja pannud – lühikese ajaga üllatavalt palju vastanuid,“ ütles ta möödunud reedel.
Projektis Digikond osalevad Läänemaalt Haapsalu linn, Kullamaa vald, Martna vald, Noarootsi vald, Nõva vald, Ridala vald, Lääne Nigula vald, kümme Raplamaa valda ja kaks valda Järvamaalt. Uuring näitas, et üle 80 protsendi selle piirkonna majades ei ole praegu võimalik kasutada tänapäevast lairibaühendust.
Riik on lasknud välja ehitada kiire interneti baasvõrgud, kuid jätnud tegemata juurdepääsuvõrgud ehk nn „viimase miili“ baasvõrgust elumajadeni. Nende võrkude odavat väljaehitamist Digikond kavandabki. „Tuleb teistmoodi teha kui siiani,” selgitab Harjo, kuidas kavatsetakse „viimane miil“ välja ehitada mõnesaja euro eest majapidamise kohta. „Esiteks proovime kasutada ära olemasolevaid elektriposte, mitte ei hakka kaablit maa sisse kaevama. Õhukaabli vedamisel on füüsiline töö odavam ja ei ole vaja kõiki ehitusuuringuid teha, mis kaabli maa alla paigutamisel,“ ütles ta.
Ühe kolmandiku maksab kinni riik. Kolmandaks aitab hinda alla tõmmata see, et on palju soovijaid. „Peame välja ehitama korraga nii asula kui ka ümbruskonna eraldatud majapidamised. Asulas võibki majani kaabli vedamine maksta ainult 300 või 500 eurot ja kui on paljude korteritega maja, siis korteri kohta veelgi vähem, siis saab rehkendada ühesuguse odavama hinna kõigile. Kallimad ja odavamad tasakaalustavad üksteist,“ rääkis ta.
Aga suur võrgu väljaehitusplaan pannakse paika praegu internetis digikond.ee keskkonnas käiva uuringu põhjal. Sellel kodulehel saab inimene valida valida kaardilt oma maja ja teatada, et soovib sinna kiiret internetti. Veel küsitakse, kui palju on inimene nõus internetikaabli vedamise eest maksma ja kas ta tahab selle kaudu hakata kasutama ainult internetti, vaatama ka kaabel-TV-d või kasutama veel millekski.
„See küsitlus ei ole inimese jaoks veel siduv. Oma maja äramärkimine ei tähenda, et sinna vastu tahtmist internet veetakse, küll aga arvestatakse odava internetikaabli vedamise plaani tehes ainult neid maju, millest on küsitluse ajal teada antud,“ ütles Harjo.
Küsitluse lõpptähtaeg ei ole paigas, kuid Harjo kinnitas, et see kestab vähemalt oktoobrini. Valguskaabliga lairibaühendus pakub hoopis kiiremat internetti kui mobiiltelefoni-internet. Samuti saab selle kasutaja tulevikus vabalt operaatorit valida.
„Praegu linnades veab operaator oma kaabli ja kui tahad pakkujat vahetada, peab panema ka uue kaabli,“ ütles Olavi Harjo. „Edaspidi ei ole enam monopole.“
Kes internetile ligi ei pääse, saab oma soovist teada anda omavalitsusse. Vallavalitsuses pannakse kirja internetiühendust sooviva majapidamise andmed. Pärnumaal ja Lihula ning Hanila vallas oli internetiga liituda soovijate küsitlus juba eelmise aasta lõpus.
Digitee projektiga on otsustatud vedada majapidamistesse 3000 kilomeetrit kaablit. Rahvaküsitluse jöärel soovis kiiret internetti 6700 majapidamist. Ülikiire interneti kiirus on vähemalt 100 megabitti sekundis. Selle olemasolul saavad kaugemate maapiirkondade elanikudki vaevata mahukaid faile alla ja üles laadida ja veebimänge mängida ning kaugtööd teha.
