Tänavu kandideerib Haapsalu kolledži 81 õppekohale 281 noort – üle kolme inimese kohale. Ühest küljest ei ole seda eriti palju. Teisest küljest, aeg, mil kolledž oli hädas, et õppekohti üldse täis saada ja erialasid sulgeda, ei ole eriti kaugel. Viimastel aastatel sellega muret ei ole ja mullusega võrreldes on konkurss isegi kasvanud. Kui mullu jäi kolledži ukse taha veidi üle saja õppuri, siis tänavu jääb kakssada. Rakendusinformaatika erialal kandideerib tänavu üle viie inimese kohale, tervisejuhi erialale üle nelja, ja see on juba märkimisväärne konkurss.
Kolledžile on enda õigustamiseks loodud üha uusi erialasid. Tänavune tung aga näitab, et see on end õigustanud. Haapsallu tullakse Narvast, Tallinnast ja mujalt. Kolm aastat tagasi lisatud toitumisnõustamise suund on muutnud laialivalguva ja üsna mittemidagiütleva tervisejuhi nimetuse konkreetsemaks. Tänavused sisseastujad ei muretse, et nad valitud erialal tööd ei saa. Ise enda tervisega hädas olnud, tahavad nad kord aidata teisi, nagu neid on aidatud.
19 aastat tagasi loodud kolledž on selle aja jooksul palju muutunud. Toona oli eesmärk õpetajakoolitus Läänemaal taaselustada. Kui see töö otsa sai, tuli leida midagi muud. Avati rakendusinformaatika, haldus- ja ärikorraldus ning riigiteaduste magistriõpe, õpetati erialasid, mida vajas regioon. Sai nõudlus otsa, leiti käsitöötehnoloogiad ja disain, liiklusohutus ja tervisejuhi eriala, ikka regionaalsust silmas pidades. Nüüd aga – kui vaadata seda, kust sisseastujad tulevad – näikse kolledž olevat regionaalsuse piiridest välja murdnud.
Nii et kui pidada kolledžit õpetajate seminari järglaseks, siis on õpetajakoolituse lõpetamisest muidugi kahju. Teisest küljest aga tuleb kolledži paindlikkust tunnustada muidu konservatiivses ja jäigas haridussüsteemis.
Noh nii hull see asi ikka ka ei ole. Kui inimesed leiavad pärast lõpetamist tööd, on ju kõik hästi. Ja õppida on alati mõtekam, kui niisama viriseda.
haapsalu kolledzi lõpetaja haritustase on võrdne mõne parema põhikooli lõpetaja tasemega