Kohtunik Rubo Kikerpill mõistis naist tappa ähvardanud pagulase vangi. Foto: Arvo Tarmula
Kohtunik Rubo Kikerpill, kes mõistis täna süürlasest pagulasele kolme aasta pikkuse, osaliselt tingimisi vanglakaristuse, rõhutas, et otsuse tagant ei maksa osta ei kultuurilist ega ka religioosset tausta.
„Karistusseadustiku mõttes on tegemist on täiesti banaalse kriminaalasjaga. Sarnaseid lugusid leidub Eestis küllaga, kus perekonnas ei suudeta oma probleeme lahendada ja üks osapool kasutab selleks jõudu,“ selgitas kohtunik.
Prokurör Indrek Kalda süüdistas 27-aastast Samer Khatebi kehalises väärkohtlemises, vägistamises ja tapmisega ähvardamises ning nõudis Khatebile kolme ja poole aasta pikkust vangistust.
Kikerpill mõistis süürlasest pagulasele kolme aasta pikkuse vangistuse, millest aasta tuleb mehel kohe reaalselt ära kanda. Kahe aastast tingimisi karistust ei pea Khateb vanglas ära kandma, kui ta kolme aasta ühtegi muud kuritegu toime ei pane. Lisaks sai Khateb lähenemiskeelu oma naisele ega tohi temaga ka mingil moel ühendust võtta, kui küsimuse all pole ühised lapsed.
Kikerpill selgitas, et kohtuasjas käsitletud tegude eest saab maksimumkaristus olla viis aastat. „Kohtul on alati üks lihtne reegel: karistuse suuruse kaalumisel me paneme selle punkti alguses keskele, mis antud juhul oleks kaks ja pool aastat. Siis vaatame, kummale poole karistus asjaolusid arvestades kaldub,“ ütles kohtunik.
Kikerpilli sõnul ei leitud Khatebi iseloomustavat teavet analüüsidel raskendavaid asjaolusid. Samuti arvestas kohus sellega, et oma harjumuspärasest keskkonnast põgenema sunnitud pere ei suutnud Eestis veedetud aja jooksul leida enda jaoks rahulikuks eluks vajalikku tasakaalu. „See ei ole kindlasti kergendav asjaolu. Kuid kõikide tunnistajate iseloomustused süüdimõistetu kohta olid väga positiivsed. Kaaludes kõiki neid asjaolusid leidsin, et karistus võiks olla just selline. Menetlusosalistel on võimalus seda hinnata, prokuratuur tahtis muidugi rohkemat,“ märkis Kikerpill.
Kohtunik lisas, et tingimisi karistused on esimest korda kohtu all olevate isikute puhul tavaline praktika. Ka pole Khatebi Eesti riigile teadaolevalt mujal varem kriminaalkorras karistatud. Tingimisi karitusega kaasneb kolme aastane katseaeg, mis tähendab kohtuniku sõnul muuhulgas seda, et kui Khateb rahvusvahelise kaitse saanud isikuna peaks üritama selle aja jooksul Eestist lahkuda, oleks ta kohe üle kogu Euroopa tagaotsitav.
Khateb ise end kuni protsessi lõpuni süüdi ei tunnistanud. „Tema arvas, et naine on süüdi – ei ole piisavalt hea ja hoolitsev tema vastu ja ka laste vastu. Minul kujunes protsessi käigus vastupidine arvamus, mees oleks pidanud ise olukordadele teistmoodi lähenema,“ rääkis Kikerpill.
Kohtuprotsess algas üldmenetluses ning kannatanu kaitseks kinniste uste taga 16. mail.
Tegemist on esimese juhtumiga, kus süüdistatavaks on välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel Eestisse saabunud inimene.
Khateb tülitses naisega 12. novembril, põhjuseks armukadedus. Tüli käigus teipis mees naise käed kinni ja tarvitas tema kallal vägivalda. Khateb ähvardas naise põlema panna, olles enne talle peale valanud süttivat vedelikku. Naine teavitas juhtunust pere tugiisikut, kes kaasas politsei.
