Ilon Wiklandi lapsepõlvelugu jõuab ooperilavale

Anna Karinsdotter, Noored teatris kunstiline juht. Foto Sara Strandlund/Kungliga Operan. 

Järgmisel laupäeval esietendub Stockholmis raamatuillustraator Ilon Wiklandi lapsepõlvelool põhinev ooper „Den långa, långa resan” („Pikk, pikk teekond”).

Ooperi aluseks on 1995. aastal rootsi ja aasta hiljem eesti keeles ilmunud raamat „Pikk, pikk teekond”, milles on Rootsi lastekirjaniku Rose Lagercrantzi kirja pandud lugu Wiklandi Haapsalus veedetud lapsepõlvest ja Rootsi põgenemisest.

Rootsis on raamatu põhjal kirjutatud lastele mõeldud näidend, mis on jõudnud ka Uppsala linnateatri lavale. Nüüd on Stockholmi kuninglik ooper otsustanud loo lavale tuua lasteooperina.

Stockholmi kuningliku ooperi noorteosakonna kunstilise juhi Anna Karinsdotteri sõnul pole näidend mitte ooperi aluseks, vaid tegemist on täiesti uue teosega. Idee, et raamatu põhjal tuua lavale ooper, on välja pakkunud noorteosakonna dramaturg eestlane Sigrid Herrault. Ta on ka ooperi libreto autor.

„Herrault leidis, et praegu, mil televiisoris ja ajakirjanduses näeb sõja eest põgenevaid ja kannatavaid lapsi ning neid saabub põgenikena ka Rootsi, on Iloni lugu väga aktuaalne,” ütles Karinsdotter.

Karinsdotter lisas, et lastega peab meid ümbritsevaist raskeist asjust rääkima, kuid seda tuleb teha õigesti. „Iloni sõja jalust põgenemise lugu on väga tugev jutustus,” ütles ta. 

Herrault rääkis, et sai kirjutamiseks tõuke 2015. aastal, mil paljud inimesed põgenesid Euroopasse kummipaatidega. „Kuigi nad põgenesid üle teise mere, mitte Läänemere, äratas see mõtted, kuidas teise maailmasõja ajal Eestist Rootsi tuldi,” selgitas ta.

Herraulti enda vanemad polnud mitte sõjapõgenikud, vaid tulid enne Eesti taasiseseisvumist Rootsi tööle. Ometi leiab ta, et mõnes mõttes on need olud siiski sarnased: kolides jätad alati midagi maha: sõbrad, kogu oma kultuuri,” rääkis Herrault.

Wiklandi loo valis Herrault lavale toomiseks enese sõnul seepärast, et sõja ajal olude sunnil Rootsi sattunud ja uuel kodumaal kunstnikuks saanud tüdruku lugu on eeskujuks ka tänapäeva lastele, kes peavad kodumaad vahetama. „Põgenemine pole kellelegi kerge. Aga see ei tähenda, et elu peab seisma jääma või halvem olema. Tuleb vaid uskuda endasse ja oma eluga edasi minna,” ütles Herrault.

Nii Karinsdotter kui ka Herrault kinnitasid, et Wikland suhtus oma elulool põhineva ooperi lavaletoomisse positiivselt. Tööd tehes on temaga palju koos istutud ja asja arutatud. Herrault rääkis, et loos oli siiski üks koht, mille kohta öelnud Wikland, et nii see ei olnud. „Meil on seal üks aaria, milles laulab Ilon, et talle ei meeldi üksi olla. Wikland ütles, et temale pole üksiolek kunagi probleem olnud. Seepärast oleme seda kavalehel eraldi nimetanud."

Ooperi muusika on kirjutanud helilooja Johan Ramström, keda tuntakse Rootsis eelkõige filmiheliloojana. Herrault ütles, et muusika on meloodiline ja vahelduva tempoga. Seda viimast pidas libreto autor oluliseks, sest nii on publikul huvitavam ooperit jälgida. 

Loo lavastaja Ellen Lamm on tuntust kogunud draamalavastajana Stockholmi kuninglikus draamateatris Dramaten, kuid viimastel aastatel järjest rohkem lavale seadnud ka ooperilavastusi.

Wiklandi rolli esitab noor ooperilaulja Sanna Gibbs, kes on üles astunud mitmes ooperis ja muusikalis. Nimekaim osatäitja on aga vanaema rollis laulev Ingrid Tobiasson, kes on staažika ooperilauljana teinud kaalukaid rolle ja pälvinud ka kuningakoja lauliku tiitli.

„Pikka, pikka teekonda” mängitakse maikuu jooksul. Antakse 30 etendust. Karinsdotteri sõnul on suur osa pileteid juba müüdud.

Herrault rääkis, et praegu käib teatris esietenduse-eelne viimase lihvi andmine ning proove käivad vaatamas ka lapsed. Seni etendust näinud laste hinnangud on olnud head. Öeldakse, et lavastus on ühtaegu nii kurb kui ka naljakas ning tekitab tugevaid tundeid. Samuti on lapsed öelnud, et esimest korda nägid nad laulvat koera.