Ööl vastu 6. aprilli toimunud traagilises liiklusõnnetuses Lääne–Nigula vallas Soolu külas hukkus teelt välja sõitnud autos kaasreisijana viibinud 29-aastane mees, autot juhtinud mees on raskes seisundis haiglas. Foto: Urmas Lauri
Viimase 12 kuu jooksul, 2016. aasta aprillist 2017. aasta märtsini, registreeriti Eestis kokku 1472 inimkannatanuga liiklusõnnetust. Neis hukkus 69 ja sai vigastada 1803 inimest. Aasta varasemaga võrreldes on õnnetuste arv kasvanud 6%, hukkunute arv 5% ja vigastatute arv 1%.
Eile majandusministeeriumis kogunenud valitsuse liikluskomisjonis arutati Eesti üldist liiklusohutuse olukorda.
Liiklusohutusprogrammi eesmärgi kohaselt ei tohiks aastatel 2018-2020 olla hukkunute keskmine arv olla suurem kui 50. Eesmärki silmas pidades ei oleks viimase kolme aasta keskmisena 12 kuu jooksul liikluses elu kaotanuid olla enam kui 69, tegelikult oli neid 70.
Liiklusõnnetustes hukkunute arv ühe miljoni elaniku kohta oli Eestis 2016. aastal 54, Euroopa liidu keskmine oli 50. Meiega samal tasemel on Prantsusmaa, Itaalia, Küpros ja Portugal. Soomes oli hukkunuid miljoni elaniku kohta 45 ning kõige ohutum on liiklus Rootsis, kus liiklusõnnetustes hukkunute arv miljoni elaniku kohta oli 27.
Statistikast selgus, et viimase 12 kuu jooksul, 2016. aasta aprillist 2017. aasta märtsini, registreeriti Eestis kokku 1472 inimkannatanuga liiklusõnnetust. Neis hukkus 69 ja sai vigastada 1803 inimest. Võrreldes eelneva 12 kuu pikkuse perioodiga, 2015. aasta aprillist 2016. aasta märtsini, suurenes õnnetuste arv 6%, hukkunute arv 5% ja vigastatute arv 1%.
Käeoleva aasta I kvartali jooksul kasvas inimkannatanutega liiklusõnnetuste arv 4%, hukkunute arv vähenes 13% ning vigastada saanud inimeste arv vähenes 11%. Kolme kuu jooksul juhtus kokku 267 liiklusõnnetust (2016. a 257), neis hukkus 14 (16) ja sai vigastada 326 (363) inimest. Vigastatute arvu suhteliselt suur vähenemine on osalt tingitud sellest, et eelmise aasta I kvartalis sai kolmes bussiga juhtunud liiklusõnnetuses vigastada kokku 51 inimest.
Liiklusohutusprogramm 2016-2025 näeb ette, et aastate 2014 – 2016 keskmisena ei hukku liikluses mitte enam kui 70 inimest. Kolme aasta (2014 – 2016) keskmisena hukkus liikluses 72 inimest. Kuigi hukkunute üldarv ei vähenenud oodatud tempos, õnnestus jalakäijate, jalgratturite ja sõitjate elu ja tervist säästa loodetust enam.
Raskesti vigastada saanute osas seati Liiklusohutusprogrammi eesmärgiks, et sama ajaperioodi keskmisena ei saaks liikluses raskesti vigastada mitte enam kui 454 inimest. Tegelikkuses kujunes see number pisut suuremaks, liikluses sai kolme aasta keskmisena viga 458 inimest.
Kolme aasta keskmiseks liikluses hukkunute ja raskesti vigastada saanute lõplikuks koguarvuks kujunes 530, ehkki eesmärgiks võeti, et see arv ei ületa 424.