Foto: Urmas Lauri
Eelmise aasta lõpust saadab päästeamet pärast õnnetusi või väljakutset inimestele tagasisideküsitluse, millega uuritakse rahulolu päästjate tegevusega.
Päästeameti arendusosakonna nõuniku Kiira Udu sõnul küsitakse tagasisidet päästesündmuste, st tulekahjude, liiklus- ja veeõnnetuste korral ning ka pärast kokkupuudet tuleohutusinspektoriga, pärast tuleohutusaruande täitmist, koolitusi, ennetusüritusi, kodukülastusi jms. Udu lisas, et vaid hukkunuga õnnetuse järel ei saadeta küsitlust välja. Märtsi keskpaigaks oli küsitlusele vastanud üle Eesti enam kui 3000 inimest, päästesündmuste kohta oli vastuseid veidi üle 200.
„Vastanud on üldiselt jäänud päästjate tegevusega rahule: 197 oli väga-väga rahul, kaheksal juhul oli mingi tõrge tekkinud,” ütles Udu. Udu lisas, et kõige kriitilisemad kipuvad vastajad olema ohutusjärelevalve asjus. „See on ka mõistetav, sest järelevalvega kaasnevad sageli ka ettekirjutused ja need tekitavad inimestes trotsi,” selgitas ta.
Läänemaalt on päästesündmustele tagasisidet antud 13 korral. Läänemaa päästepiirkonna juhi Kätlin Poopuu sõnul on seni olnud vastukaja päästjate tegevusele positiivne. Kiidetud on professionaalset tegutsemist ja abivalmidust ning seda, et tehakse ka selgitustööd.
„Me asume keskustest suht kaugel, kuid nii kiiret kohalejõudmist ei osanud oodata! Ka vabatahtlik Kõmsi komando oli ülikiiresti kohal!” kiitis üks vastanu.
Teine kirjutas: „Olen tänulik, sest abi tuli väga kiiresti ja suhtumine oli professionaalne ja inimlik. Olukord vaadati põhjalikult üle ja anti selged juhised edaspidiseks. Kutsuti kiirabi, kuigi ma ise ütlesin, et seda ei ole vaja. Tegutseti olukorrale vastavalt konstruktiivselt.”
Poopuu sõnul on Läänemaal olnud seni peamiselt väiksemad õnnetused, hiljutiste majapõlengute kohta polnud ta veel kannatanute hinnanguid saanud. Kiira Udu ütles, et päästetööde kohta polnud tagasisideküsimustiku kasutuselevõtt lihtne. „See, kuidas asju küsida, nõudis päris palju mõtlemist ja barjääride murdmist,” ütles Udu.
Seni tehtud uuringute põhjal on päästeameti usaldusväärsus olnud Eesti rahva silmis väga suur. Ometi pelgas päästeamet, et otsest kokkupuudet päästjatega ja nende tegevust hinnates võib arvamus olla negatiivne. Seda enam, et küsitakse ju inimestelt, kes õnnetuses kannatada on saanud. Udu ütles, et tagasisidest saadud info aitab ka päästeametil oma tööd paremini korraldada. „Inimestel jääb vahel selgusetuks, miks midagi tehakse. Teinekord ei saada aru, miks päästja kohe majja ei jookse, vaid hakkab enne tegema luuret. Ilmselt peab mõnd asja kohapeal natuke rohkem seletama,” tõi Udu näite. Ta lisas, et teine hell teema on päästjate kohalejõudmine, sest abi oodates tundub ka paar minutit väga pikk aeg.
Pärast õnnetust või kokkupuudet päästeametnikega saadab päästeamet kannatanuile e-kirja, milles palub päästeametnike tegevust hinnata kümnepallisüsteemis ja soovi korral lisada ka vabas vormis põhjenduse.
