Külliki Kübarsepp
riigikogu liige, Vabaerakond
See aasta on kohalike omavalitsuste edasise arengu suhtes väga oluline. Sügisel lõppev haldusreform paneb proovile kogukondade jätkusuutlikkuse.
Haldusreformi tõttu väheneb üle Eesti vähemalt tuhat volikogu kohta. Kõige suurema löögi alla võivad sattuda valimisliidud. Selline on vähemalt suurte erakondade eesmärk. Poliitilised konkurentsitingimused kohaliku omavalitsuse tasandil on üha enam erakondade poole kaldu. Tulemuseks on pidev sundpolitiseerimine, mille tõttu jäävad tagaplaanile kogukondade ja külade huvid.
Suurtes omavalitsustes suureneb külade ja kogukondade roll kohaliku identiteedi säilitamiseks ning motivatsiooni hoidmiseks elada endiselt oma kodukohas. See on vajalik, et haldusreformi tulemusena ei kiireneks maalt lahkumine. Mõistagi on neil kogukondadel oluline olla esindatud kohalikes volikogudes.
Üksikkandidaadina või valimisliidu nimekirjas osalenud kandidaadid on kogenud, et kampaania võimalused on karjuvalt ebavõrdsed kartellierakondade nimekirjadega võrreldes.
Ebavõrdsus avaldub selles, et valdavalt annavad erakonnad oma kohalike kandidaatide nimekirjadele valimiskampaania tegemiseks majanduslikku ja muud toetust. Samuti viivad erakonnad intensiivselt ellu erakonna toetamise üleriigilist kampaaniat.
Tulemuseks on erakondade keskkontorite poolt tsentraliseeritud juhtimissüsteem, mis avaldub kogu omavalitsuspoliitikas. Erakondade kohalike üksuste võimalus iseseisva poliitilise asjaajamise arendamiseks on minimaalne. Kohalike erakonnarakukeste detsentraliseerimine on vajalik selleks, et suurendada nimekirjade võimekust tegutseda iseseisva ja jätkusuutliku omavalitsuse suunas.
Konkurentsitingimuste võrdsemaks muutmiseks esitas Vabaerakonna fraktsioon eelnõu, mille sisuks on toetada üksikkandidaate, valimisliite ja erakondade kohalikke nimekirju ühesuguselt. Pakume välja uue rahastamise aluse, milleks on hääle hind (näiteks kaks eurot aastas).
Eeldame, et eduka valimistulemuse saanud saadikud ja nimekirjad ei saa kampaania- ega ka tegevustoetust erakondade keskkontoritest. Eesmärk on teadvustada, et erakondade kohalikud nimekirjad peavad kogukondadega samadel alustel tegutsema, selleks loome ühesuguse süsteemi kõigile kohalikele poliitilistele osalejatele.
Selge on see, et valimisliitude säilimine suurenenud omavalitsustes on kriitilise tähtsusega. Tegemist on tohutu katsumusega, sest siit järgmiste valimiste korral (juhul kui liitude toetus sel sügisel tunduvalt väheneb) on kodanike nimekirjade tagasitulek veelgi keerulisem.
Viimaseid Läänemaa omavalitsuste valimiste tulemusi analüüsides näeme, et 51,5 protsenti häältest anti valimisliitudele. Kuues omavalitsuses kümnest valimisliitude nimekirja võitsid üle poole antud häältest: Hanilas, Kullamaal, Lihulas, Noarootsis, Ridalas ja Vormsis. Analüüs näitab ka seda, et osalenud kohalike erakondlike nimekirjade edukus oli maakonna keskmisena 63 protsenti. Valimisliitude nn edukuse protsent oli 86.
Ühinenud omavalitsustes on valimisliitude koondumine erakondade kohalike nimekirjade vastu keerulisem. Sest erakonna nimi kui selline on ühendaja. Pole aga üldse võimatu valimisliite ühendada just valimisliidu kui osalemise vormi kaudu.
Vabaerakonna eelnõu eesmärk on kohaliku demokraatia toetamisega vähendada erakondade rahastamist riigieelarvest, mis arvutatakse vastavalt parlamendivalimiste tulemusest.
Samuti soovime muuta poliitikatöö rahastamise sihtotstarbeliseks. Nimelt ei pea erakonnad praegu esitama raha saamiseks ei taotlusi ega ka visioone, kuidas kavatsetakse toetust kasutada. Peame õigeks, et iga riigieelarveline eraldis oleks kõigile osapooltele ühetaoline.
Pakume võimalusi Eesti demokraatia arendamiseks, et just kohaliku kogukonna võimalused ja roll omavalitsuse ülesannete suunamises ja juhtimises suureneks. Meie üleskutse seni omavalitsuspoliitikat allutada püüdnud tegelastele on: palun, liigume üheskoos kogukondliku, paremini tasakaalustatud Eesti poole. Omavalitsusi ei saa juhtida Tallinna parteikontoritest, nad peavad end ise juhtima.
